de

del

Kitam

U máan chukbil xma’ p’iisile’ ku beetik u yantal sajbe’entsil u ch’éejel
Foto: Hudson Martins

Kitame’, Tayassu pecari u sientifikoil k’aaba’; juntúul ba’alche’ sajbe’entsil yanik u ch’éejel tu petenil Yucatán tumen wíinike’ tu bin u multik k’áax tu’ux ku yantal yéetel tumen ku máan u chuk xma’ p’iisil, beey úuchik u ya’alik Gonzalo Meréndiz Alonso, máax jo’olbesik u múuch’kabil Amigos de Sian Ka’an.
Le chan ba’alche’a chéen tu Petenil Yucatán ku yantal, yéetel yaan jaytúul ila’an Sian Ka'an, Quintana Roo yéetel Calakmul, Kaanpech. Kitam sak u chi’e’ jump’éel ti’ le óoxp’éel jejeláasil yaan Méxicoo’. 

 

También te puede interesar: Pecarí de labios blancos, en riesgo por caza furtiva

 

Ichil ba’ax a’alan tumen Programa de Conservación de Especies en Riesgo de la Comisión Nacional de Áreas Naturales Protegidas (Conanp), chika’an leti’ u jejeláasil le kitama’ tumen yaan u sak tso’ots tu me’ex, tu yáanal u chi’ wa tu bak’pachil, le beetik beey u k’aabao’.

Ku aaltal ichil 25 tak 40 kilograamos. Ku ka’antal kex 55 cms yéetel ku chowaktal kex ichil 90 tak 139 cms. Nojoch u pool yéetel túuts’ u táan u yich, kóom u kaal yéetel chichan u wíinkilal; u yiche’ mejentak yéetel ma’ jach sáasil u paakat, ba’ale’ séeba’an u jáanjan úuts’bentik ba’al.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan