de

del

Ch’íich’ ukp’éel u boonil

Juntúul jxíinximbal chéen mina’an u p’iisil u máan chukbil
Foto: Andrew

Je’el bix uláak’ u jejeláasil ch’íich’o’obe’, Passerina ciris, je’el bix ts’a’aban u sientiifikoil k’aaba’e’, jach k’a’anan ti’al u yutsil kuxtal k’áax tu petenil Yucatán. Ku k’uchul te’e petenila’ ti’al je’elsikubáaj tu jo’oloj xáanchajak káajak u xik’nal.

U ch’i’ibale’ ti’ jeets’el ichil le k’ajóoltan beey paseriformes, leti’e’ jach ku k’aayo’obo’; uláak’ ba’al jats’uts u yu’ubal, le beetik mina’an u p’iisil u máan chukbil.

Gilberto González Kuk, jka’ansaj ti’ u nu’ukbesajil Programa de Aves Urbanas ti’ u mola’ayil CONABIOe’, tu tsolaj le chan ch’íich’a’, táakbesa’an ichil le ku máan u k’i’itbes i’inajo’ob. 

 

También te puede interesar: Colorín siete colores, un viajero indispensable pero capturado ilegalmente en Yucatán

 

Juntúul ch’íich’ suuk u máan xik’náal táatanxel lu’umil. Ku yila’al tu noojolil Estados Unidos tak tu xamanlak’inil México; ba’ale’ te’e baanta’a chéen ti’al u káajbal yéetel ti’al u ts’o’okbal ja’ab ku yila’al. 

Jejeláas u boonil u k’u’uk’mel; yóok’lal ba’ax ku jaantik yéetel bix u kuxtale’, ka’aj p’áat beey u wíinkilalo’, tu ya’alaj González Kuk. Tu chan poole’ ch’ooj u k’u’uk’mel, u bak’pachil u yiche’, chak; u paache’ k’aank’an ya’ax; tu yáanale’ yéetel tu neje’, chak. Ku jaantik u yi’inajil nikte’ yéetel u yich che’, beyxan mejen ba’alche’ob. Ts’o’okole’, je’el u kuxtal ichil 10 tak 17 ja’abo’ob.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan