de

del

Yóok’lal jets’t’aan tu beetaj u mola’ayil Secretaría de Cultura, ikil táan u meyaj yéetel Instituto Nacional de Antropología e Historia (INAH), éejidatario’obe’ ku tukultiko’obe’ táan u “t’óocha’alo’ob” úuchik u k’a’aytal le jueves máanika’, ich Diario Oficial de la Federación, u káajsa’al mokt’aan yéetel le ku je’ets’el Declaratoria como Zona de Monumentos Arqueológicos a Cobá, ba’ale’ tu ya’alajo’obe’ leti’obe’ táan u páa’tik u yilko’ob u beeta’al ba’al je’el bix jets’a’an ti’ a’almajt’aan.

Fausto May Cen, máax jo’olbesik u múuch’il kóomisariado éejidal ti’ u kaajil Cobáe, tu ya’alaje’ ma’ táan u kúulpach tuukulo’ob ti’ le mokt’aano’, ba’ale’ yóok’lal le 268 u p’éel ektareasil k’áaxe’ mix ba’al je’ets’ek.

 

También te puede interesar: Ejidatarios de Cobá acusan ''provocación'' del gobierno federal


Ichil ba’ax jts’a’ab k’ajóoltbile’, a’alab yaan 15 k’iino’ob tu jo’oloj ts’a’abak k’ajóoltbil u ts’ook k’a’aytajil (unaj óoxp’éel) ti’al u ts’a’abal ojéeltbil tu táan Instituto Nacional de Antropología e Historia ba’ax uts u taal ti’ob yéetel xan u ye’esiko’ob u pruuebasil wa u beetiko’ob u t’aanil ku tukultiko’ob k’a’anan u ti’al, chéen ba’axe’ May Cene’ tu ya’alaj éejidoe’ ma’ táan u péeksik mix ba’al tak kéen ila’ak ba’ax kun beetbil.

“Le 268 ektaareasilo’ kkaláantmáaj to’on éejido’on, k-a’almaje’ mix máak ku páajtal u yokol ts’oon mix ch’ak che’, mix ba’al. Beyili’ kbeetmajo’”, tu ya’alaj éejidatario.

Tu k’a’ajsaj xane’ le 4 ti’ julio máaniko’ yaan ka’ach u beeta’al audiencia tu kúuchil Tribunal Agrario ti’ u noj kaajil Chetumal, úuchik u ta’akal u pool INAH, tumen ku ya’aliko’ob mola’aye’ u k’áat u ti’alint k’áax kex ma’ u ti’ali’, ba’ale’ ma’ beetchaji’.  

Beyxan, tu ts’áaj k’ajóoltbile’, bejla’a’ viernes 22 ti’ julioa’, yaan jump’éel audiencia tu kaajil Cancún, úuchik u yantal bulukp’éel tak poolo’ob, beeta’ab tumen u mola’ayil Instituto Nacional de Antropología e Historia; ichil tak poolo’obe’ ti’ yaan jump’éel yóok’lal bo’ol káaj u k’áata’al tumen éejidatarioilo’ob Cobá lik’ul u ts’o’okbal u ja’abil 2021.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan