de

del

UADYe’ tu ts’áak xook ti’al wakaxnáalo’ob yaan tu petenil Yucatán

UADY ofrece capacitación a ganaderos de la península de Yucatán
Foto: Fernando Eloy

Ikil u kaxta’al u ma’alobkúunsa’al meyaj ku taal u beeta’al wakaxnáalo’ob, ti’ ba’ax yaan u yil yéetel yóok’ol kaab beyxan yéetel náajalile’, junmúuch’ ajka’ansaj-xak’al xooko’ob ti’ u noj najil xook Facultad de Medicina Veterinaria y Zootecnia ti’alinta’an tumen Universidad Autónoma de Yucatán (UADY), yaan u ts’áak kambal xook ti’ maanal 200 u túul máaxo’ob tséentik wakax tu petenil Yucatán.

Francisco Javier Solorio Sánchez, máax jach kaambanaja’an yóok’al bix u no’ojanil u tséenta’al ba’alche’obe’, tu ya’alaje’ kaambal xooke’ táakbesa’an ichil jump’éel nu’ukbesaj ku k’aaba’tik  “Restauración agroecológica de ambientes ganaderos, conectividad con ecosistemas, mitigación y adaptación al cambio climático en comunidades mayas de toda la región”. 

 

También te puede interesar: UADY ofrece capacitación a ganaderos de la península de Yucatán
 

“U tuukulile’ leti’ ka béeyak u k’áajoltiko’ob uláak’ bix je’el u páajtal u tséentiko’ob ba’alche’, ba’ale’ tu’ux xan ka no’ojan kaláanta’ak yóok’ol kaab ti’al u mu’uk’ankúunsa’al xan u meyajil ku beeta’al tumen wakaxnáalo’ob, kéen u k’a’abéetkunso’ob ba’ax k’ajóolta’an beey sistemas silvopastoriles”, tu tsikbaltaj.

Beyxan, u cha’abal u ka’a ch’a’ak u yóol lu’um yéetel sistemas je’el bix le je’ela’ yéetel xan u p’íitkunsa’al beyka’aj u éemisyonesil gases de invernadero ku jóok’ol te’e tu’ux ku tséenta’al wakaxo’ob te’e maaya kaajo’obo’.

Solorio Sánchez tu ya’alaj kaambal xooke’ táan u kaxtik u ts’aatáantik ba’ax ku yúuchul kéen seen ch’a’akak che’ ti’al u tséenta’al wakax, tumen u tuukulile’ leti’ ka béeyak u jach ch’éenek u loobilta’al yóok’ol kaab.

Le beetik te’el nu’ukbesaja’ ku táakpajal xan u xoknáalilo’ob Agroecología beyxan Medicina Veterinaria y Zootecnia, máaxo’ob ku kaambalo’ob tu Facultadil UADY, tumen beyo’ jach je’el u yilko’ob u jaajil ba’ax ku ku yúuchul ti’ le kaambal ku beetiko’obo’.
 

Uláak’ ba’ax tu ya’alaje’, kaambal xooke’ yaan u xáantal jump’éel ja’ab táan; ti’ lajka’ap’éel u méek’tankaajilo’ob u petenil Yucatán kun beetbil, ichilo’obe’ ti’ yaan Candelaria, Calakmul, Escárcega, Otón Blanco, José María Morelos, Bacalar, Santa Elena, Tekax yéetel Oxkutzcab. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan