de

del

Péech’óole’ ma’ tu cha’ak u táanilkúunsa’al justiisya tu máaswewal kaajilo’ob Yucatán, Oaxaca yéetel Kaanpech

Buscan combatir el racismo contra pueblos indígenas de Oaxaca, Yucatán y Campeche
Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Péech’óol, wa rasiismoe’, ku p’atik paachil je’el ba’axak meyajil ku beeta’al ti’al u yantal justiisya ichil u máasewal kaajilo’ob Yucatán, Oaxaca yéetel Kaanpech, beey úuchik u chíikpajal ichil u xaak’alil Los efectos del racismo en el acceso a la justicia de las personas, comunidades y pueblos indígenas de Campeche, Oaxaca y Yucatán, beeta’ab tumen u kúuchil Centro Profesional indígena de Asesoría, Defensa y Traducción (CEPIADET).   

Ichil ba’ax ojéelta’ab yóok’lal u péetlu’umil Yucatáne’, ila’abe’ jach ma’ ya’ab sutt’aano’ob peritóos yéetel déefensores puublikóos ku ta’niko’ob maayat’aan; ti’ le 70 u túul déefensores yano’ob ichil tuláakal péetlu’ume’, chéen 10 ku t’aniko’ob mayai’, ba’ale’ kaaj ku ts’aatáantiko’obe’ ku píitmáansik u 60 por siientoil le yaan Yucatáno’, beey úuchik u ya’alik Tomas López Sarabia. máax jo’olbesik u kóonsejoil CEPIADET. 

Le miércoles 17 ti’ agosto máanika’, u ajmeyajilo’ob le nu’ukbesaja’ tu ts’áajo’ob k’ajóoltbil ba’ax seen chíikpaj te’e xaak’al tu beetajo’obo’, tumen táaka’an ichil Agenda Antirracista ku taal u beeta’al tumen le kúuchilo’.

 

También te puede interesar: Buscan combatir el racismo contra pueblos indígenas de Oaxaca, Yucatán y Campeche

 

Xaak’al beeta’abe’ tu chíikbesaj, ichil ba’ax ojéela’an tu xookil Instituto Nacional de Estadística y Geografía (INEGI) tu ja’abil 2020e’, tu péetlu’umil Yucatáne’ yaan 2 miyoonesil 320 mil 898 u túul kajnáalo’ob, ichil le je’elo’obo’ jump’éel miyoon 447 mil 787 tu ya’alajo’obe’ máasewal máako’obe’. Le je’elo’ ku ye’esik u 65.2 por siientoil tuláakal le kaajo’. Beey túuno’, yaan 525 mil 092 u túul kajnáalo’ob maanal óoxp’éel u ja’abilo’ob ku t’aniko’ob jump’éel máasewal t’aan. Le je’ela’ ku chíikbesik 23.7 por siientoil ti’ tuláakal le kaaj k’áatchi’ibta’abo’.

Ba’ale’, ichil ba’ax xan ku xoka’al te’el ju’uno’, le ku xo’okol ka’anale’ ku ye’esik éem u póorsentajeeil máaxo’ob t’anik máasewal t’aan, tumen ti’al xookil beeta’ab tu ja’abil 2010e’, yaan ka’ach 544 mil 927 máaxo’ob t’anik máasewal t’aan. U 29.6 por siientoil tuláakal le kaaj yaan te’el k’inako’.

Beey túuno’, xookil beeta’abe’ ku ya’alik tu Fiscalíail Yucatán yaan u jaatsmeyajil peritóos, ba’ale’ chéen waktúul ti’ leti’obe’ ku beetiko’ob sutt’aan, ts’o’okole’ ti’ le je’elo’obo’ kantúule’ u ti’al maayai’ yéetel ka’atúule’ ti’al lenguas de señas mexicana, "jach ma’ tu chukik ti’al u ts’aatáanta’al máasewal kajnáalo’ob”. Beey túuno’, ti’ le kantúul peritóos yane’, ti’al u ja’abil 2021e’, óoxtúul ti’ leti’obe’ ti’ yano’ob tu noj kaajil Jo’e’; uláak’ juntúule’ ti’ yaan tu Fiscalíail Saki’. Ba’ale’ ya’abach tu’uxe’ mina’an.

 

Mina’an sut’aanto’ob mix xan máax tokik maaya’ob

López Sarabia tu ya’alaje’ u jaatsil 2 u Almejenil A’almajt’aan Méxicoe’ ku jets’ike’ najmal u yantal sutt’ano’ob, ba’ale’ beyxan máaxo’ob déefendertik kaaj, ba’ale’ tu’ux ka chíimpolta’ak ba’ax u miatsil yéetel t’aanil, chéen ba’axe’ ti’ le 70 déefensoro’ob yaan Yucatán chéen lajuntúul ku t’aniko’ob maayai’.

Tumen beey yanik ba’ale’, yaan ya’abach máak k’ala’an yéetel táan u bo’otik si’ipil kex ma’ unaji’. “Jach k’a’abéet u je’ets’el jump’éel noj meyaj ti’al u déefenderta’al kajnáalo’ob, ba’ale’ tu’ux ka na’atak miatsil yéetel u tuukul kaaj”, tu ya’alaj.
Beyxan, leti’ tu tsikbaltaje’, ya’abach juntéenake’ ti’ mola’ayobe’ mina’an u t’aak’inil u t’aniko’ob meyaj sutt’aano’ob wa déefensores.

 

Kaanpech yéetel Oaxaca

Kaanpeche’ ti’ yaan tu ukp’éel kúuchil, ichil u lu’umilo’on México, tu’ux asab ya’ab máaxo’ob t’anik máasewal t’aan. Ba’ale’ ti’ le ts’ook lajun ja’abo’obe’, tu lu’umil Kaanpeche’ u xookil máaxo’ob t’anik máasewal t’aan maanal óoxp’éel u ja’abile’, éem 1.6 por siiento. 

“Tu péetlu’umil Kaanpeche’ mina’an mix jump’ée mola’ay ts’aatáantik talamilo’ob ku yantal tumen ma’ tu chíimpolta’al u t’aanil máasewal kaajo’ob. Ya’abach a’almajt’aano’obe’ ku ts’áako’ob u kuuch máasewal kajnáalo’ob tumen ma’ no’ojantako’obi’, tumen ku ya’alal t’aane’ táan u bin u ch’éejel tumen su’ublak máak u t’aanej, wa chéen ma’ u k’áati’”, ku xo’okol te’el xaak’alo’.

Kex tumen yaan 45 Juzgados de Conciliación táan u meyaje’, le je’elo’ ma’ táan u chúukpajal ti’al le 358 u p’éel máasewal kaajo’ob chíimpolta’ano’ob ich Ley de Derechos, Cultura y Organización de los Pueblos y Comunidades Indígenas.  

Beey túuno’, tu péetlu’umil Oaxacae’ láayli’ yaan talamilo’ob ti’al u yantal justiisya, tumen u ya’abil mola’ayobe’ ti’ noj kaajo’ob ts’a’aban, le beetike’ ti’al u k’uchul máake’ ko’oj yéetel náach.

Uláak’ noj talamile’, ku yantal tumen láayli’ mina’an ajsutt’aano’ob ku meyajo’ob ti’al máasewal máako’ob, mix xan déefensores u k’ajóolmajo’ob miatsil yéetel t’aan, ts’o’okole’ kex yaan jayp’éel meyajo’ob ts’a’aban u ti’ale’, ma’ táan u chúukpajalo’obi’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan