de

del

Foto: cortesía Luis Antonio Canché

Úuchik u ts’íibtik K’i’ixib máako’obe’, jmaaya ts’íib, Luis Antonio Canché Briceño chíimpolta’ab yéetel Premio de Literaturas Indígenas de América (PLIA) 2022, ku k’u’ubul tumen Universidad de Guadalajara (UDG). U meyaje’ yéeya’ab ichil u44 u p’éel k’ama’ab ti’ wakp’éel noj lu’umo’ob.

Ichil le meyajo’ ku xo’okol táan popol t’aano’ob -suta’an xan ich káastelan- tu’ux yaan óoxlajunp’éel tsikbalo’ob; jejeláas ba’al ku tsikbaltik ti’ ba’ax yaan u yil yéetel u kuxtal maaya kaajo’ob.

Beey túuno’, tsikbalo’obe’, yaan u jejeláasil bix je’el u páajtal u pakta’al. Yaane’ ich kool wa ich k’áax ku yúuchul, je’el bix le ku k’aba’tik U péek óolal le iik'o', tsikbal yóok’lal bix u yantal u bin máak kajtal táanxel lu’um kéen u p’at u kaajal.

Kaajo’ob tu’ux ku yúuchul tsikbalo’obe’ ma’ jach jaajtako’obi’, chéen patjo’olta’ano’ob. Yaan uláak’ tsikbale’, U nook'ol kéej, tu’ux ku xo’okol ba’alo’ob yóok’lal jts’oono’ob, kéen u kaxto’ob u xnook’olil u ni’ le kéejo’. Ichil u tsikbalil Le k'áatab che' ku xíimbalo', jts’íibe’ ku ye’esik u tuukul yóok’lal u máaktsil u yúuchul ba’al yéetel ba’ax u k’a’ananil u beetik wíinik ba’al yéetel ba’ax u yojel.  

 

También te puede interesar:  Luis Canché gana el Premio Literaturas Indígenas de América 2022

 

“Yaan uláak’ jump’éel tsikbale’, Yuum Jkalant k'áax, tu’ux ku xo’okol ba’al yóok’lal aluxo’ob, ba’ale’ ma’ jach je’el bix le k’ajóolta’anilo’, tumen le je’ela’ u tsikbalil juntúul máak ts’o’ok u ch’íijil yéetel ya’abach ba’al ku jaajkuntik”. Le máaka’ ku bin tak táanxel lu’um ba’ale’ kéen k’uchke’ ku k’a’ajsik bix u beetik ch’a’a cháak ka’achij, yéetel bix u kaláantik u kool.

“Ki’imak in wóol u ts’a’abal k’ajóoltbil meyajo’ob je’el bix le je’ela’, tumen u t’aan u máakilo’ob te’e kaajo’obo’. Kéen u xoko’obe’, míin yaan u k’ajóoltiko’ob le ba’alo’ob ku yúuchulo’ tumen beey u yúuchulo’”, tu ya’alaj.

Uláak’ ba’al ku xo’okol tu meyaje’, leti’e’ loobilajil ku yantal ichil u méek’tankaajilo’ob le péetlu’uma’, tumen láayli’ u loobilta’al ko’olel. Le je’elo’ ku ye’esik ichil tsikbal ku k’aaba’tik Chen buluk'péel ja'ab yaan ten ka'achil. 

 

Táan u binetik kúuchilo’ob ti’al maaya ts’íib 

Ichil ba’ax yaan u yil yéetel ts’íib ku beeta’al ich maaya t’aan, Canché Briceñoe’ tu ya’alaj yaan ya’abach máak uts u ts’áak k’ajóoltbil yéetel siijil tu lu’umil Yucatán. Ba’ale’ tu ts’áaj xan u níib óolalil ti’ Ismael May, máax ka’ans bin u ts’íibt le maayao’.

“Yaan ya’abach jts’íibo’ob jach ma’alob u meyajo’ob, je’el bix Sol Ceh (Moo) máax xan u náajaltmaj le chíimpolala’ ichil jayp’éel ja’abo’ob paachil, beyxan aanimáas Isaac Carrillo (Can), máax tu beetaj noj ts’íibo’ob ich maaya”.

Kex tumen jka’ansaj ku tukultik yaan k’a’anan meyajo’ob beeta’an ich maayae’, láayli’ táan u binetik kúuchilo’ob ti’al u ts’a’abal k’ajóoltbil, tu ya’alaj. 
“Ma’ ya’abach ketlamo’ob yaan tu’ux ku chíimpolta’al meyajo’ob je’el bix le je’ela’, wa kxak’altik máakalmáako’ob yane’, k-ilike’ u ya’abile’ ti’al káastelan t’aan, yéetel ti’al maayai’ jach jump’íit yani’”, tu tsikbaltaj.

 

Máax le jts’íiba’

Luis Antonio Canché Briceñoe’ u ajka’ansajil matemaatikáas. Chumayelil, ba’ale’ kex síij tu kaajil Jo’. Kex beyo’ ti’ líik’sa’ab te’e Chumayelo’; ti’ tu kanaj u t’aan maayai’. 

Ichil meyajo’ob u beetmaje’, ti’ yaan u áanalte’il Chumayel, entre voces y recuerdos, Tsikbalo’ob ucha’an tin Kaajal, yéetel táakbesa’an ichil u molts’íibilo’ob Dichos y mitos del agua yéetel U túumben K’aayilo’ob ya’axche’ II.

Tu winalil mayo ti’ u ja’abil 2020e’ táakpaj ichil u nu’ukbesajil Contigo en la distancia, páayt’anta’ab tumen Fondo Nacional para la Cultura y las Artes (Fonca), tu’ux tu beetaj óoxp’éel táabsaj cha’an ti’ tsikbalo’ob tu beetaj ich maayat’aan, yéetel u káastelanil xan. 

Tu winalil abril ti’ u ja’abil 2020e’ táakpaj ichil u nu’ukbesajil Cultura en Línea beeta’ab tumen Secretaría de la Cultura y las Artes (Sedeculta) ti’ u lu’umil Yucatán, tu’ux béeychaj u xokik u tsikbalilo’ob U tsikbalil Juan T’úul

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan