de

del

Éensaj paal, jun jaats justiisya táan u binetik u yantal ti’ kaaj: u xféeministailo’ob QRoo

Aborto, parte de la justicia social que esperamos: feministas de QRoo
Foto: Juan Manuel Valdivia

U jejeláasil múuch’kabilo’ob yéetel mola’ayo’ob yaan te’e péetlu’umo’ ts’o’ok u jach táaj túuch’tik u ya’aliko’obe’ najmal u tse’elel u si’ipil ko’olel ku yéensik u paalil, tumen le je’elo’ u p’aax Congreso del Estado de Quintana Roo ti’ le kaajo’, tumen tak Suprema Corte de Justicia de la Nación ts’o’ok u jets’ike’ u yéensa’al paale’ ma’ unaj u beetik u ts’a’abal u si’ipil mix máak.

Vanessa González Rizzo, máax chíikbesik DAS Cancúne’, tu ya’alaje’ jach k’a’abéet u pakta’al u béeytal u yéensa’al paal tumen ko’olel, beey jump’éel ba’al k’a’abéet ti’, tumen unaj u chíimpolta’al u beeta’al, ti’al u yantal justiisya ti’ kaaj, tumen láayli’ u páa’ta’al tumen ko’olel yéetel máaxo’ob ku béeytal u yantal u paalal tu péetlu’umil Quintana Roo.  

Tu winalil marzo, ti’ u ja’abil 2021, ka’aj yanchaj 13 yéeyajilo’ob ma’ táan u éejentik yéetel 7 ku éejentik u yéensa’al paal, úuchik u beeta’al yéeytambal ichil Congreso de Quintana Roo; le beetik a’almajt’aan jets’ik ka’ache’ p’ata’ab paachil, tu jo’oloj xan yanak u féeministail múuch’kabilo’ob tok u kúuchik Poder Legislativo. 

 

En español: Aborto, parte de la justicia social que esperamos: feministas de QRoo

 

Ti’al u winalil septiembre túune’, jts’a’ab k’ajóoltbil jump’éel túumben patjo’ol meyaj, tu’ux táan ka’ach u k’áata’al ka k’e’exek jo’op’éel u jaatsilo’ob Código Penal, yéetel u tse’elel u muuk’ uláak’ jump’éel jaatsil yaan ba’al u yil yéetel “máaxo’ob ku páajtal u yo’omchajalo’ob” ti’al u béeytal u yéensiko’ob paal wa tumen beey u k’áato’ob, ba’ale’ tu’ux ma’ ka k’aasil pakta’ako’ob mix xan ka a’alak táan u beeta’al ba’ax ma’ unaji’. Ba’ale’ te’e k’inako’, a’alabe’ le ba’ax táan u k’áata’alo’ ma’ táan u chíimpoltik kuxtal, tumen leti’obe’ u k’áato’ob ka ch’éenek u kíimil ko’olel tumen u beetik, le óok’lale’ yaan u yantal u ka’a oksa’al túumben k’eexil ku tukulta’al u beeta’al tu táan kóomsyoones. 

González Rizzo tu ya’alaje’ Quintana Rooe’ k’a’abéet u p’ilik u yich ti’al u na’atale’ le je’ela’ jump’éel najmal u chíimpolta’al ichil u toj óolal kaaj.  

Beey túuno’, DAS yéetel uláak’ múuch’kabilo’obe’ tu ts’áajo’ob k’ajóoltbile’, ts’o’ok u náats’alo’ob tsikbal yéetel xjala’ach, Mara Lezama, ti’al u ts’a’abal ojéeltbil ba’ax le najmal u tsikbalta’alo’ ti’ ba’ax yaan u yil yéetel féeminista ba’al. 

Bejla’a 28 ti’ septiembree’, táan u máan Día de Acción Global por un Aborto Legal, Seguro y Gratuito; le beeitke’ yaan u beeta’al jejeláas xíimbalil líik’saj t’aan tu kaajil Cancún, ti’al u k’áata’al ka yanak u páajtalil u jets’ik ko’olel ba’ax u k’áat u beet yéetel u wíinkilal. Te’elo’ yaan u táakpajal u múuch’kabilo’ob Vivas y Libres,  Derechos Autonomías y Sexualidades (DAS), Gobernanza MX, Defensoras Digitales QRoo, Malinches Ingobernables, Ováricas, Sororas Cancún, DDser QRoo, Fieras Amatistas, Rebelión de las Vulvas, Comité Sororas Anáhuac, Batucada Brujas de Xtabay, Mujer Libre Mx yéetel Fuerza de Ixchel.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan