“Tu noj lu’umil Méxicoe’, áantaj ku ts’a’aba’al ti’ kaaj ti’al u ts’aatáanta’al talamil ku yantal tu yóol wíinike’, ma’ chúuka’ani’, tumen óoli’ chéen u 50 por siientoil kaaj yaan ba’ax ku naak’ ti’e’ ts’a’aban ti’ xan u seeguróo’, ka’alikil uláak’ kaaj ma’ ts’a’aban ti’e’ mina’an mix ba’al ts’áatáantik”, beey tu ya’alaj Paulo César Sánchez García, máax beetik u jereenteil Oficina de Servicios Generales de Neuróticos Anónimos A.C.
Bejla’a, 10 ti’ octubre, u k’iinil Día Mundial de la Salud Mental, le beetik Neuróticos Anónimose’ ku ts’áak k’ajóoltbil ba’ax meyajilo’ob ku beetik ti’al u ts’aatáanta’al u toj óolal u tuukul wíinik, tumen chéen óoli’ u 45.5 por siientoil mexikoil kaaj ts’a’aban ti’ u seguróo’, ts’o’okole’ u yalabil 54.5 por siientoil kaaje’ mina’an ti’.
En español: Seguridad social no atiende salud mental de toda la población en riesgo: especialista
Beey túuno’, ichil ba’ax ts’a’aban k’ajóoltbil tumen Secretaría de Salud, 24.8 miyoonesil máak tu noj lu’umil Méxicoe’ je’el u chíibkesik yaan wa ba’ax jela’an tu tuukul lalaj ja’ab; ba’ale’ ichil kaaj mina’an u seguróoile’ yaan u yantal 13.5 miyoonesil máak kéen u chíikbes wa ba’ax jela’an tuukul.
Yóok’lal le je’ela’, ku yantal jejeláas meyajo’ob ku beeta’al tumen Neuróticos Anónimos “je’el u béeytal u k’a’abéetkunsa’al tumen je’el máaxake’, máax yaan u seguróo, ba’ale’ beyxan ti’al máax mina’an. To’one’ kmeyaj ti’al k-áantik kaaj, tumen yaan kax 800 u p’éel múuch’ilo’ob meyaj ichil tuláakal u noj lu’umil México, ti’al u páajtal u yantal ti’ máaxo’ob kun k’a’abéetchajale’, áantaj xma’ bo’olili’”, tu ya’alaj Sánchez García.
Ichil ba’ax ku yúuchul tu péetlu’umil Yucatán, ojéela’an yóok’lal ba’ax ts’a’aban k’ajóoltbil tumen Instituto Nacional de Estadística y Geografía (INEGI), u 28 por siientool kaaje’ tu yu’ubaj yajil lúubul óol, wa yanchaj déepresion ti’, tu ja’abil 2017; beyxan, jaytúul máak tu kíinsubáaj ichil 2020 tak 2021e’ ya’abchaj, tumen ka’ache’ 243 xoka’an, ba’ale’ k’uch tak 341 u túul máax tu kíinsubáaj; na’ak 40 por siiento.
Ichil jela’an óol mantats’ u yantal ichil Neuróticos Anónimos ti’ yaan yajil lúubul óol, chi’ichnakil, iráa, seelóos yéetel u p’áatal tu juunal máak.
Sánchez Garcíae’ tu yaj óoltaj u promeedyoil máax ma’ táan u séeb ts’aatáanta’ale’ k’ucha’an tak 81.4 por siento; ichil máaxo’ob yaan chi’ichnakile’ u p’áatal ma’ u ts’aatáantal máake’ ti’ yaan ichil 85.9 por siiento; u sajaktal máak u jóok’ol máan ich kaaje’ 83.7; u jach k’a’abéetkunsik máak u ja’il káalta’ale’ 76.6; yajil lúubul óol 73.9; u trastornoil maniacoe’ 73.6 yéetel u trastornoil paanikoe’ 70.1.
Leti’ xane’ tu beetaj páayt’aan ti’al u yokol máak tu kúuchil Internet: www.neuroticos-anonimos.org.mx, ti’al u xak’altik máak wa k’a’abéet ti’ áantaj, “ma’ xaan wa táan u yu’ubik wíinik wa ma’ tu yutstal u jets’ik u tuukul, wa táan u yu’ubik yaan ba’ax táan u jelbesik u kuxtalo’ob”, tu ts’ook a’alaj.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan