de

del

Foto: Enrique Osorno

TI’ najilo’ob xook, ti’ tuláakal u jaatsilo’ob kaambal yaan tu péetlu’umil Yucatán, unaj u yantal u kúuchilo’ob tu’ux ka ts’aatáanta’ak u toj óol tuukul wíinik, beyxan máaxo’ob kaambanaja’ano’ob yóok’lal síikolojiia, beey tu ya’alaj Juan Grapain Contreras, máax jo’olbesik Consejo Nacional para la Enseñanza e Investigación en Psicología (CNEIP). 

Leti’e’ ku ya’alike’ unaj u yantal u yuumilo’ob meyajtik ba’alo’ob yóok’lal síikolojiia te’e najilo’ob xooko’ ti’al u beyo’ u kaláanta’al u toj óol tuukul xoknáalo’ob. “Wa tu paalil máak ma’ tu ts’aatáanta’al ba’ax ku naak’ tu yóol yéetel tu tuukul máake’ yaan u yantal ya’abach máak kun p’áatal paachil”, tu ya’alaj.
Yucatáne’ ti’ yaan ichil le yáax lu’umo’ob tu’ux asab ya’ab máak yajil luba’an u yóol yéetel ya’abach u kíinsikubáaj, le je’elo’oba’ talamo’ob piimchaj úuchik u yantal u pak’be’en k’oja’anil Covid-19.  Ichil ba’alo’ob chíikpaj tu yáax xookil Estadísticas de Defunciones Registradas ti’ u ja’abil 2021, meyajta’ab tumen Instituto Nacional de Estadística y Geografía (INEGI), u péetlu’umil Yucatáne’ ti’ yaan tu ka’a kúuchil, ichil tuláakal u noj lu’umil México, tu’ux asab ka’anal u taasail u sa’atal u kuxtal máak tumen ku kíinsikubáaj.  

 

En español: Escuelas de Yucatán deben contar con servicios para atender la salud mental: CNEIP

U taasail péetlu’ume’ k’ucha’an 14.5 máak ku kíimil tumen ku kíinsikubáaj ichil lalaj 100 mil kajnáalo’ob. Ichil u ja’abil 2021, mola’aye’ tu xokaj yanchaj 342 u p’éel kaasos. 

Úuchik u máan Día Mundial de la Salud Mental, le 10 ti’ octubre máaniko’, u xoknáalilo’ob Universidad Autónoma de Yucatán (UADY) tu k’áatajo’ob ti’ máxao’ob jo’olbesiko’ob najilo’ob xooke’ ka yanak u ts’a’abal kúuchilo’ob ti’al u ts’aatáanta’al u toj óol tuukul máak yéetel xma’ bo’olili’.  

“Tumen toj óol tuukul wíinike’ jump’éel ba’al ku péeksik ba’al ichilo’on beey xoknáalo’on”, a’alab tumen Frente Independiente de Resistencia Estudiantil (FIRE) ti’ k’a’aytajil ts’íib na’aksa’ab ti’ reedes.
Múuch’kabile’ tu ya’alaje’ chi’ichnakil ku yantal yóok’lal u xookil máake’ ku núupul yéetel ba’ax ku yúuchul tu kuxtal máak, tumen ya’abach juntéenake’ “leti’ tsa’aysik luubul óol, chi’ichnakil, ichil uláak’ ba’alo’ob”. 

Grapain Contrerase’ tu páayt’antaj u jo’olpóopilo’ob kaambal ti’al u tukultiko’ob k’a’anan u ts’aatáanta’al ba’ax ku k’áata’al, yéetel xan u yantal múul meyaj mola’ayo’ob ti’al u béeytal.   

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan