de

del

U p’o’obol baak tu kaajil Pomuche’, u chíikulal muuk’ yéetel u yóol kaaj

Limpieza de huesos en Pomuch, un acto de defensa y resistencia
Foto:

U kajnáalilo’ob Pomuche’ ku ye’esik u chíimpolalo’ob yéetel u ch’i’ibalo’ob kéen u p’o’ob Kili’ich Reestos ja’ab man ja’ab. Kex tumen ma’ sáasil yanik ba’ax k’iin ka’aj káaj u beeta’ale’, ts’o’ok u yóota’al tselbil le je’el ti’ kaaja’ tumen jo’olpóopo’obe’ u yojelo’ob sajbe’entsil ti’al u toj óolal wíinik.
Beey úuchik u ch’éenel u beeta’al ti’ uláak’ maaya kaajo’ob. Ba’ale’, tu kaajil Pomuche’ ma’ jp’ata’abij, kex tumen jala’acho’obe’ ma’ u k’áato’obe’, leti’obe’ láayli’ u beetiko’ob. Walkila’, ts’o’ok tak u chíimpolta’al tumen Unesco, úuchik u je’ets’ele’ Patrimonio Cultural Inmaterial de la Humanidad, tumen u noj k’iimbesajil kaajo’ob ti’al u k’a’amal pixano’ob.

Lázaro Hilario Tuz Chi, jxak’al xook yéetel áantropoloogo siijil tu kaajil Pomuche’, ku ya’alike’ U P’o’obol Baake’ jump’éel ba’al úuch káajak u beeta’al, ts’o’okole’ xa’ak’paj yéetel ba’ax taasa’ab tumen sak wíinik ti’al u k’a’ajsa’al pixano’ob. 

Ku tukulta’ale’ le je’ela’ ts’o’okili’ u káajal u beeta’al ka’alikil táan siiglo XIX, beey u ya’alal tumen kaxta’ab jump’éel ju’un tu najil k’uj Hecelchakán tu’ux ku xo’okol bix u k’a’ayal jump’éel miisáa ka’alikil u cho’obol baako’ob tu ja’abil 1836.

 

En español: Limpieza de huesos en Pomuch, un acto de defensa y resistencia

 

“P’o’o baake’ láayli’ u beeta’al ti’ uláak’ kaajo’ob ba’ale’ yaanal bixij, wa ma’ jach beya’. Ojéela’an yanchaj jo’olpóopo’ob jets’ ma’ tu béeytal u beeta’ali’. Tu káajil Pomuche’ k’a’ayta’ab ma’ tu béeytal u beeta’al tu ja’abil 1950, yanchaj jump’éel a’almajt’aan tu’ux jets’a’ab ma’ tu béeytal u beeta’al, ba’ale’ kaaje’ ba’ax u k’áat ti’, láayli’ u beetik, le beetik ma’ tu’ubsa’abij, ba’ale’ yanchaj kaaj jach ch’éen u beetik”; tu tsikbaltaj Tuz Chi.  

“Asab ojéelta’an ku beeta’al Pomuch tumen kaaje’ ma’ tu yóot u p’atej, ku ye’esik yaan u yóol ti’al u chíimpoltik piixano’ob, kex tumen yaan a’almajt’aano’ob jets’ik ma’ unaj u beetiki’”, tu ya’alaj.

Suukchaje’, kéen mu’ukuk máake’ ku jóok’sa’al u baakel tu jo’oloj óoxp’éel ja’ab, ts’o’okole’ ku biinsik máak tu yotoch: “Ka’ache’, ku yáax p’o’obol baako’ob tu yotoch máak, ts’o’okole’ ti’ ku p’a’atal le reestoso’, ku beeta’al tak u chan najil, ti’al u p’áatal jump’éel ja’abi’, kéen ts’o’okoke’ ku suta’al tu kúuchil muuk”.

Ja’an man ja’abe’ ya’abach kajnálao’obe’ ku bino’ob tu Cementerioil Pomuch, ti’al u beetiko’ob P’o’o Baak yéetel u yáantajil jump’éel brocha, ti’al u púusta’al lu’um, ts’o’okole’ ku te’ep’el yéetel ku ts’a’abal tu kaajail. Te’e nook’o’ chuya’an u k’aaba’ le aanimaso’, wa chéen u káajbal. Tuláakal le je’ela’ ku beeta’al ma’ili’ k’uchul u k’iinil u taal pixano’ob wey luu’me’.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan