de

del

25N: Jach jump’íit si’ipil jeets’el yóok’ol máaxo’ob kíinsmajil ko’olel tu petenil Yucatán

Feminicidios en la península de Yucatán aumentan, pero condenas están estancadas
Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Loobilaj ku beeta’al yóok’ol ko’olel tu péetlu’umil Kaanpech, Yucatán yéetel Quintana Roo, ma’ keet u yanik yéetel si’ipil ku je’ets’el yóok’ol máaxo’ob beetik le k’aasilo’. Ichil ba’ax jts’a’ab k’ajóoltbil tumen Secretariado Ejecutivo del Sistema Nacional de Seguridad Pública (SESNSP), tu petenil Yucatán, ichil u ja’abil 2017 tak te’e k’iino’oba’, xoka’an 144 u túul ko’olel kíinsa’an: 32e’ tu péetlu’umil Kaanpech; 33e’ Yucatán, yéetel 79e’ Quintana Roo. Ba’ale’, ojéelta’ab, úuchik u k’áata’al ka sáasilkúunsa’ak ba’al tu kúuchil Plataforma Nacional de Transparencia (PNT), láayli’ te’e k’iino’obo’ chéen 59 u p’éel si’ipil jets’a’an úuchik u kíinsa’al ko’olel, kex tumen táakbesa’an kaasos najmal u je’ets’el ti’ uláak’ ja’abo’ob paachil.  

Le je’ela’ u k’áat u ya’ale’ le beyka’aj ko’olel ku kíinsa’al ja’ab man ja’abe’ tu bin u ya’abtal, ba’ale’ u je’ets’el u si’ipil máax beetike’ ma’ tu xíimbal tu beel, ts’o’okole’ xaak’al ku beeta’al ti’al u yojéelta’al ba’ax ku yúuchule’ ma’ xan táan u ts’o’oksa’al. 

“Le beyka’aj si’ipil jets’ane’ ku ye’esik ma’ táan u na’atal ba’ax le loobilajo’. Beey p’a’astaj si’ipil ku je’ets’el tumen óoli’ beey ku p’ata’al je’ek’atbil joolnaj ti’al ma’ u xu’ulul u beeta’al k’aas ti’ máak”, tu tsikbaltaj María de la Luz Estrada Mendoza, máax jo’olbesik Observatorio Ciudadano Nacional del Feminicidio (OCNF).

 

En español: 25N: Feminicidios en la península de Yucatán y la escasa justicia

 

Tu péetlu’umil Kaanpeche’, lik’ul u ja’abil 2017 tak walkila’, káajsa’ab 32 xaak’alo’ob úuchik u kíinsa’al ko’olel. Láayli’ te’e jaats k’iino’obo’ chéen 32 u p’éel si’ipil je’ets’a’ab yóok’lal le loobilaja’, ba’ale’ ma’ xaan wa le je’ets’a’abo’ maas paachil k’iin beeta’ab le k’aasilo’, chéen ba’axe’ Poder Judiciale’ ma’ tu sáasilkunsaj máakalmáak ti’ le xaak’al káajsa’ano’ ts’aatáanta’ab yéetel le si’ipil jets’a’abo’. 

U Poder Judisialil Kaapenche’ tu chúumuk núukaj k’áatchi’ beeta’ab ti’al u tsola’al máakalmáak si’ipil jets’a’an. Le beetike’ ma’ sáasil yanik beyka’aj u jach p’íitil si’ipil wa u jach ya’abil jets’a’ab úuchik u kíinsa’al ko’oleli’.

Tu péetlu’umil Yucatán, SESNSPe’ tu ts’áaj k’ajóoltbile’ yanchaj 33 ko’olel kíinsa’ab, lik’ul u ja’abil 2017 tak tu ts’ook xookil beeta’ab, tu winalil octubre ti’ u ja’abil 2022, ka’alikil láayli’ te’e k’iino’obo’, chéen 7 si’ipil jets’a’ab yóok’lal le k’aasila’. 

Ichil le si’ipilo’ob je’elo’obo’ táaka’an jump’éel úuch tu ja’abil 2016, ts’o’okole’ si’ipil jets’a’abe’ ti’ yaan ichil 35 tak 50 ja’abo’ob tu kúuchil k’alabil. 

Tu péetlu’umil Quintana Roo, lik’ul u ja’abil 2017 tak walkila’, yanchaj 79 ko’olel kíinsa’ab, ba’ale’ chéen 29 u p’éel si’ipil jets’a’ab yóok’lal le k’aasila’. El Poder Judicial ti’ le péetlu’umo’ ma’ tu sáasilkunsaj máakalmáak ti’ le xaak’alo’ob káajsa’ab le jets’a’ab u si’ipilo’, chéen ba’axe’ u ja’abil tu kúuchil k’alabile’ ti’ yaan ichil 4 tak 50 ja’abo’ob.

Ts’o’okole’, yaan óoxp’éel si’ipil jets’a’abe’ chéen kamp’éel ja’ab tu kúuchil k’alabil, yéetel uláak’ ka’ap’éele’ chéen jo’op’éel ja’ab, kex tumen ko’olel le kíinsa’abo’obo’.

“Jach su’utsil ba’ax ku je’ets’elo’. Táan k-ilik nojoch talamil, tumen máaxo’ob p’iis óoltik loobilaj ku beeta’ale’, ku ts’áako’ob kamp’éel wa jo’op’éel ja’ab, ts’o’okole’ lelo’ jach mix ba’al tu táan le ba’ax beeta’ano’. Xaak’al ku beeta’al ti’al u p’iis óolta’al máake’ xaan, ts’o’okole’ kex táan u ch’a’anukta’al ba’al yéetel u túumben sistemail justiisya penale’ ma’ táan u no’ojantal ba’al”.

“Ku náakal u yóol máak; u kíinsa’al ko’olele’ ku loobiltik baatsilo’ob, ts’o’okole’ ko’oj; u jaajile’ nojoch k’aasil le ku beeta’alo’, ts’o’okole’ jo’olpóop ku p’iis óolalo’obe’ ma’ tu beetiko’ob ba’al je’el bix unaje’”, tu ya’alaj María de la Luz.
Leti’ xane’ tu ya’alaj tu k’ab Poder Judicial p’ata’an u meyajil u yutsil nu’uktal justiisya ti’al ko’olel ku loobilta’al, ba’ale’ unaj xan táaka’an procuradurías yéetel fiscalías ba’ale’ ma’ táan u meyajo’ob je’ex unaje’.

Kex táan u yila’al ma’ jach patal u xíimbal ba’ale’, máax jo’olbesik OCNFe’ ku tukultike’ yaan u k’uchul u k’iinil u yéemel le jaytúul ko’olel ku loobilta’alo’.

“U tuusil beeta’al meyaje’ láayli’ táan u k’atik u beel justiisya unaj u yantal ti’ ko’olel ichil tuláakal u noj lu’umil México, ba’ale’ to’one’ yaan kmeyaj ti’al u ts’aatáanta’al ba’ax najmal u beeta’al te’e péetlu’umo’obo’ ti’al u yila’al ka úuchuk meyaj ti’al u xu’ulsa’al loobilaj yóok’ol ko’olel; ka yanak kúuchilo’ob k’a’abéet yéetel nu’ukbesjo’ob”. 

Estrada Mendoza tu k’a’ajsaje’ leti’e’ ko’olelo’ob táan u meyajo’ob ti’al u ka yanak no’ojan p’iis óolal u ti’alo’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan