de

del

Foto:

Tu ja’abil 1982e’, káaj u yu’ubal maayat’aan tu kúuchil XEPET; yéetel le beyka’aj xíimbal ts’o’ok u beeta’ale’ láayli’ u mu’uk’ankúunsa’al le kúuchila’ ti’al u chíibkesa’al maaya kaajo’ob, tumen beyo’ je’el u na’atale’ bej ti’al u xíimbal kaaje’ najmal u yúuchul ti’al u yutsil tuláakal máak.

Bernardo Caamal Itzá, u patmaj u k’aaba’ beey Arux, ku ya’alik XEPETe’ ma’ chéen jump’éel raadyoi’, tumen lik’ul u ja’abil 1996, ka’aj ook meyaj te’elo’, tu kaxtaj u chíikbesik u kuxtal maaya kaaj, tumen jump’éel kaaj láayli’ kuxa’ane’; ts’o’okole’ tak walkila’ ma’ u p’ati’i, láayli’ táaka’an ti’al u k’ajóolta’al u yóol maaya kaaj, ba’ale’ beyxan ti’al u máata’al tumen wíinik.

 

En español: XEPET, una radio para promover el libre desarrollo de pueblos indígenas

“U yu’ubal u juum kaaj yéetel u mu’uk’ankúunsa’al u tuukul maayaobe’, ba’alob ma’ táan u ka’ansa’al ti’ paalal te’e k’iino’oba’ tu mola’ayilo’ob kaambal, ts’o’okole’ jach jump’íit tu’ux ku ye’esa’al u tuukul kaaj, tumen walkila’ chéen ku ye’esa’al ka u yil máak ba’ax k’a’abéet u ti’al; walkila’, ku ka’ansa’al ba’al ti’ máak chéen ti’al u yilik beyka’aj taak’in kéen u náajaltej, ts’o’okole’ kéen káajak u meyajo’ob wa tu’uxe’ ku jach táan óoltiko’ob múuch’kabil wa máax beet u ts’a’abal ti’ le meyajo’, ts’o’okole’ ku tu’ubsik u ch’i’ibalo’ob”, tu ya’alaj.

U tuukulil u yantal le chíikulala’, leti’e’ u péektsilta’al ka utsil xíimbalnaj máasewal kaajo’ob, ts’o’okole’ u ti’al Caamal Itzáe’, jach k’a’anan u tukulta’al ba’ax u k’áat u ya’al le xíimbalilo’, tumen tu lu’umil Méxicoe’ ti’ le 120 miyoonesil máako’ob yane’, kex 70 miyoonese’ kuxa’an ich óotsilil yéetel péech’ óol.

“Wa maanal ti’ u táanchúumukil mexikoilo’ob kuxa’ano’ob ich óotsilile’, ba’ax ku ye’esike’, le bix táan u beeta’al ba’al walkila’ te’e noj lu’uma’ ku yúuchul wa ku to’okol ba’al ti’ u yaanalil máak, ma’ tu tukulta’al u yutsil tuláakal máak”, tu yaj óolataj.

Uláak’ ba’al tu ya’alaje’, máaxo’ob u yojel “u toko’ob u ba’alumbáaj kaaje’”, ku beetiko’ob u p’áatal máak paachil yéetel ku máano’ob yóok’ol uláak’o’ob, ts’o’okole’ kex tumen u yojel kúuchilo’ob k’a’aytik péektsilo’obe’ najmal u konik k’a’aytajilo’ob ti’al u yantal taak’in u meyajo’ob, ba’ale’ ya’abach ti’ leti’obe’ “paklan yanik” ichilo’ob, ts’o’okole’ chéen ba’al u ti’alo’ob ku kaxtiko’ob, ku p’atiko’ob paachil u yutsil tuláakal máak.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan