de

del

Ikil ma’ tu cha’abal u k’uchul máak te’e úuchben kaajo’, ya’abchaj máax xíimbaltik kúuchil yaan Tulum

Bloqueo en el acceso a Chichén Itzá beneficia visitas a la zona arqueológica de Tulum
Foto: Miguel Améndola

Yóok’lal bej k’ala’an ti’al u béeytal u k’uchul máak tak Chichén Itzá, tu péetlu’umil Yucatáne’, u yúuchben kaajil Tulum, Quintana Rooe’ táan u bin utsil ti’, tumen te’e ka’ap’éel k’iino’ob ts’o’ok u máana’, chíikpaj u k’uchul uláak’ ajxíinximbalo’ob, le beetik xane’ táan u ya’abtal náajali’, beey a’alab tumen jejeláas máaxo’ob ku meyajo’ob ti’al u k’a’amal ajxíinximbalo’ob.

Le beetike’, Santiago Torres, juntúul jguía ku meyaj Tulume’, tu ya’alaj chíikpaj u ya’abtal máax ku k’uchul xíimbal te’elo’ tu winalil diciembre, le beetike’ u 100% máaxo’ob ku meyajo’obi’ yaan ba’al u beeto’ob.

 

En español: Bloqueo en el acceso a Chichén Itzá beneficia visitas a la zona arqueológica de Tulum

 

Tu tsikbaltaje’, le lunes yéetel le martes máanika’, ila’ab u k’ujsa’al uláak’ ya’abach ajxíinximbalo’ob tak te’elo’.

Santiago Torres tu ya’alaj táan u yúuchul le je’ela’ tumen k’ala’an u bejil u k’uchul máak Chichén Itzá, tumen ajeensyase’ yanchaj u k’ujsik ajxíinximbalo’ob ti’ uláak’ kúuchilo’ob je’el bix Tulum. Uláak’ ba’ale’, u k’iinilo’ob tu’ux jach ma’alob yanik u k’uchul máak xíinximbale’ yaan u ts’o’okol tak le 5 ti’ enero ku taala’, kéen ts’o’okoke’ ku káajal u p’íittal máak, tak kéen k’uchuk tak tu 80%.

“Tu ja’atskabil k’iin (le martesa’) jach chowakchaj u fiilail u páa’ta’al u yokol máaki’, beyxan le lunes máanika’. Tene’ in k’áat in tukulte’ táan u yúuchul tumen yanchaj u yila’al tu’ux uláak’ je’el u biinsa’al máak xíinximbal; chochobkil úuchik u xíimbalta’al Tulum yéetel Ek Balam”, tu tsikbaltaj.

Beey túuno’, Jesús Pastranae’, máax ts’o’ok u chan máan k’iin káajak u konik nu’ukulo’ob te’e kúuchilo’, tu ya’alaje’ u kúuchilo’ob janale’ leti’e’ tu’ux yanchaj u ya’abil náajal, tumen k’uch ajmexikoilo’ob yéetel máako’ob táanxel tu’ux u kaajalo’ob.

Ku tukultike’ táan ka’ach u meyajo’ob chéen ichil u 70 yéetel u 80%, ba’ale’ te’e ka’ap’éel k’iino’oba’ béeychaj u koolo’ob yóok’ol u 90 por siientoil.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan