de

del

Unaj u táanilkunsa’al kaaj kéen kaxta’ak u ts’a’abal u muuk’ t’aan yéetel díijital nu’ukulo’ob: maayaob

El activismo digital de lenguas mayenses, ruta para ''romper puertas'': Panelistas
Foto: Juan Manuel Contreras

Máaxo’ob tsikbalnajo’obe’ te’e noj múuch’tambal beeta’abo’ táakpaj máaxo’ob t’aanik u jejeláasil maayaob, le beetik tskbalta’abe’ u péektsilta’al t’aan yéetel díijital nu’ukulo’obe’ unaj u beetik uts ti’ maaya kaajo’ob, ba’ale’ beyxan u p’atik paachil jela’an tuukulo’ob yaan tu’ux ku je’ets’el bix unaj u yúuchul t’aan wa ma’, tumen u ba’alile’ ka béeyak u “tse’elel ba’ax k’atik u beel” le meyajo’oba’ ti’al u béeytla xan u táakpajal uláak’ máako’obi’. U káajal u tséenta’al u nukuch che’il máaxo’ob k’a’abéetkunsik téeknolojia ti’al u mu’uk’ankúunsa’al maaya t’aan yéetel maaya miatsil.

Beyxan, ma’ unaj u tu’ubsa’al ba’ax ts’áak u yóol áaktibiismóo: u yúuchul meyaj ti’al u yutsil maaya kaajo’ob; le beetike’, tuláakal ba’ax ku beeta’ale’ unaj u k’uchul tak tu’ux yaan kaaj yéetel unaj sáasil.

 

En español: El activismo digital de lenguas mayenses, ruta para ''romper puertas'': Panelistas

 

Le je’ela’ chéen jayp’éel tuukulo’ob a’alab tumen Sásil Sánchez Chan, César Can, Lorenzo Itzá yéetel Genner Llanes-Ortiz, tu súutukil beeta’ab u tsikbalil ¿Hacia dónde se dirige el activismo digital de lenguas mayenses?, úuchik u yantal, le 14 ti’ enero máanika’, u múuch’tambalil Cumbre de Activismo Digital de Lenguas Mayenses, beeta’ab tu kúuchil Gran Museo del Mundo Maya (tu noj kaajil Jo’).

Beyxan te’e súutuko’ a’alab u k’a’ananil u táanilkunsa’al kaaj, tumen ma’ unaj u beeta’al ba’al wa mina’ani’. César Cane’ tu tsikbaltaje’ áaktibismoe’ ku beeta’al tumen yaan ba’ax ma’ uts tu t’aan máaki’, le beetik ku kaxtik bix u meyajtik ba’al yóok’lal. 

Ka’alik Lorenzo Itzá tu ch’a’achibtaje’ k’a’anan u ye’esa’al u jejeláasil bix u t’a’anal maaya, u k’ajóoltaj bix uláak’ bix u yu’ubal le t’aano’, ti’al beyo’ ma’ u beeta’al le ba’ax ku k’aaba’tik “violencia lingüística”. 

Te’e meyaja’ táakpaj xan lajuntúul ti’ le táankelemo’ob tu náajaltajo’ob jump’éel áantajil-kaambal  jts’a’ab tumen u mola’ayil Rising Voices. Leti’obe’ béeychaj u beetiko’ob jump’éel u meyajil áaktibismóo yéetel ti’ u taalo’ob tu lu’umil Yucatán, Quintana Roo yéetel Chiapas. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan