María Luisa Albores González, máax jo’olbesik Secretaria de Medio Ambiente y Recursos Naturales (Semarnat), tu k’a’aytaje’ tu noj lu’umil México bíin ts’a’abak jump’éel bioloojikóo bej yaan u táakbesik maanal jump’éel miyoon ektareas, ts’o’okole’ leti’ u ka’ap’éel kaláanta’an k’áax asab nojoch tu lu’umil América, tu paach Las Amazonas. Beey úuchik u tsikbaltik xmeyajnáal le miércoles 8 ti’ febrero máanika’, tu súutukil úuchik u chéensa’al u 13 u téenil u beeta’al Reunión Anual GCF Task Force yéetel u múuch’tambalil Primera Cumbre Biosphera, táan u beeta’al tu kúuchil Centro de Convenciones y Exposiciones Yucatán Siglo XXI.
Te’e súutuko’ táakpaj u jala’achil u lu’umil Yucatán, Mauricio Vila Dosal; Gautier Mignot, u éembajadoril Unión Europea; William Boyd u meyajnáalil GCF Task Force; Manuel Redondo, máax jo’olbesik PRONUS - Fira Barcelona México, yéetel Dorothy Ngutter, máax beetik u koonsul jéeneralil yéetel príinsipaal óofisialil Estados Unidos, tu noj kaajil Jo’.
En español: México contará con un corredor biológico de más de un millón de hectáreas: Semarnat
Albores Gonzáleze’ tu tsikbaltaj ba’ax utsil ba’alo’ob ts’o’ok u yantal yóok’lal nu’ukbesajo’ob ku taal u beeta’al tumen u jala’achil u noj lu’umil México, je’el bix Sembrando Vida, tumen yéetele’ ku táakmuk’ta’al meyajo’ob ku beeta’al tumen kaajo’ob yéetel ts’o’ok xan u yáantaj ti’al u ka’a kuxkíinsa’al u k’áaxilo’ob México.
Ichil xaak’alo’ob beeta’an tumen Conafore’, ichil u ja’abil 2010 tak 2019e’, k’askúunta’ab yéetel ch’aka’ab kex ma’ cha’aba’ane’ 212 mil ektaareas ichil tuláakal u lu’umil México, ba’ale’ yóok’lal u meyaj jala’ach te’e k’iino’oba’, ichil 2020 tak 2021e’, le je’elo’ éemij, tumen j-éem tak 170 ektareas.
Ichil ba’ax tu ya’alaje’, u mola’ayil jala’ache’ táan u meyaj ti’al u beetik jump’éel bioloojikóo noj bej, tu’ux yaan u táakbesa’al u baantail Calakmul, Kaanpech, tak Belice yéetel Guatemala. “To’one’ k k’áat ka kaláanta’ak miyoon y meedyoil ektareas”, tu ya’alaj.
Jala’ach Vila Dosale’ tu ya’alaje’, ichil u meyajil 13 Reunión Anual del Grupo de Trabajo de Gobernadores sobre Clima y Bosques (GCF Task Force) béeychaj u je’ets’el jayp’éel mokt’aano’ob, “yéetelo’obe’ táan u kaxta’al u kaláanta’al k’áaxo’ob, u yéensa’al le beyka’aj che’ ku ch’a’akal yéetel le beyka’aj k’áax ku k’askúunta’al, je’el bix xan u kaxta’al no’ojan meyajo’ob ti’al u beeta’al kaajo’ob, tu’ux ka chíimpolta’ak k’áax”.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan