de

del

Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

U tsikbalil Ba’ax táan u taal ti’al maayat’aan: Perspectivas de futuro para la lengua maya; u tse’ekil Construcción del ser maya en el teatro cómico regional yucateco; u cha’anil Chaamuuk’tik in tuukul yeetel in kuxtal: fortalezco mi vida y mi pensamiento, je’el bix xan u múuch’tambalil Encuentro con jóvenes, chéen jayp’éel ti’ le meyajo’ob kun yantal ti’al u buluktéenil u beeta’al u cha’anil Feria Internacional de la Lectura Yucatán (Filey) 2023.

Jump’éel ti’ le túumben ba’alo’ob táan u beeta’al te’e ja’aba’ ti’al u péektsilta’al yéetel u k’a’aytal ba’alo’ob yaan ba’al u yil yéetel maaya miatsile’, leti’ u táakbesa’al jka’ansaj Luis Antonio Canché Briceño, máax chíimpolta’ab yéetel Premio de Literaturas Indígenas de América (PLIA) 2022, tumen leti’ máax tukult ba’ax meyajo’ob je’el u béeytal u beeta’al te’e ja’aba’.

Ichil tsikbal beeta’ab yéetele’, tu tsikbaltaj maaya t’aane’ táan u ka’a chíimpolta’al tumen ya’abach máako’ob ku meyajo’ob ti’ mola’ayo’ob kaambal yéetel xaak’al, je’el bix xan ti’ kaajo’ob.

 

En español: Reconocen valor de la literatura indígena en la Filey

 

“To’one’ táan k kaxtik ka chíimpolta’ak yéetel ka ts’aatáanta’ak u jejeláasilo’ob miatsil yaan ichil le noj najil xooka’, ti’al beyo’ u ka’anal xan tumen u xoknáalilo’ob yéetel tumen kaaj”, tu ya’alaj.

“UADYe’ ku chíimpoltik u k’a’ananil maaya ts’íib, le beetike’ u k’áat u péektsil yéetel u ts’áaj ojéeltbil maaya miatsil, tumen tuláakal le je’ela’ ku jóok’ol ti’ u k’a’ananil u k’ajóolta’al yéetel u chíimpolta’al le jejeláas miatsilo’ob yaan”, tu tsikbaltaj. 
Luis Antonio Canchée’ tu ya’alaje’ yaan u beetik jump’éel noj tse’ek tu táan táankelemo’ob; le je’ela’ Encuentro con jóvenes ku k’aaba’tik.

Beyxan, tu yaan u beeta’al uláak’ tsikbal tu’ux kun láak’intbil tumen uláak’ ajts’íibo’ob, tu kúuchil Sedeculta; yaan u ts’áak k’ajóoltbil u ts’íib Gilberto Sierra, ichil uláak’o’ob. Canché Briceñoe’ tu ts’áaj k’ajóoltbil u yáax áanalte’ tu ja’abil 2009, Historias que han sucedido en mi pueblo; ti’al 2021e’ tu jóok’saj Chumayel entre voces y recuerdos, ichil uláak’o’ob.

Uláak’ meyajo’ob yaan u beeta’al te’e cha’ano’, leti’e’ xookilo’ob: Bíin meyajnak ten u bóoxel a chi’, tu’ux kun táakpajal Sasil Sánchez Chan yéetel Patricia Chan U; u ts’íibilo’ob U yáajal ja’ats’kab: El despertar del alba, beeta’an tumen Jorge Cocom Pech; xook ich maaya tumen Miriam Leonor Quintal, María Dolores Dzul Barboza yéetel Lizbeth Carrillo.   

Beyxan yaan u ts’a’abal k’ajóoltbil u áanalte’ilo’ob U tsikbalilo’ob u Chúumuk Lu’um, Pueblo maya, ayer y hoy ts’íibta’an tumen Alberto Ruz L’huillier yéetel Morada de dioses. Los componentes anímicos del cuerpo humano entre los mayas clásicos, ichil uláak’o’ob.

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan