Ikil táan u meyaj u mola’ayil Instituto Nacional de los Pueblos Indígenas (INPI), táan u péektsilta’al máasewal ts’aak ku beeta’al tu kaajilo’ob México, beyxan tumen áafrodesendieenteob, beey tu ts’áaj k’ajóoltbil máax beetik u meyajnáalil Salud, Jorge Alcocer Varela.
Máax jo’olbesik Instituto Mexicano del Seguro Social, Zoé Robledo Aburto, tu ya’alaje’ u nu’ukbesajil Plan de Salud IMSS Bienestar yaan u táakbesik 753 u túul máasewal ts’akyajo’ob, máaxo’ob úuch káajak u ts’aakáankilo’ob.
Ichilo’obe’ yaan yeet’o’ob, utskíinaj baako’ob, jts’ak xíiwo’ob yéetel xk’am paalo’ob, ts’o’okole’ ti’ le je’elo’obo’ yaan 7 mil 79 u túul rejiistráarta’an yéetel ku meyajo’ob ti’al u péektsila’al ka k’a’abéetkunsa’ak áantikonseeptibóos, tumen yaan k’iine’ kéen yo’omchajak ko’olele’ sajbe’entsil u áalibyaro’ob, beyxan leti’obe’ ku nu’uktiko’ob ko’olel ti’al u kaláantikubáajo’ob, yéetel péektsiltiko’ob ka ts’a’abak u chu’uch le chaam palo’obo’.
Walkila’ táanili’ u táakbesa’al máasewal t’aakáankil ti’ kaajo’ob yaan tu péetlu’umilo’ob Baja California Sur, Campeche, Colima, Guerrero, Michoacán, Morelos, Nayarit, Sinaloa, Sonora, Tlaxcala yéetel Veracruz, tu’ux ojéela’an yaan 2 mil 177 u komites toj óolal, 10 mil 356 bóooluntaryos, 20 mil 798 u p’éel xíimbal beeta’an tu yotoch máak yéetel 54 mil 851 u p’éel u íinformatibóo tsikbalo’ob.
En español: Medicina tradicional en nuevo Plan de Salud IMSS Bienestar: Esto se sabe
Ichil ba’ax jets’a’an ti’ u a’almajt’aanil Instituto Nacional de los Pueblos Indígenas, u noj lu’umil Méxicoe’ ku kaxtik u péektsiltik máasewal t’aak u ti’al: u ts’a’akal áafrodesendieente yéetel máasewal kaajo’ob je’el bix u na’atiko’ob ts’aak, ichil u t’aano’ob yéetel xma’ péech’ óolalil; u chíimpolta’al yéetel u táakbesa’al máasewal t’aak ku beeta’al ichil u mola’ayilo’ob toj óolal; u beeta’al xaak’alo’ob yóok’lal xíiwo’ob yéetel ts’aak ku beetik áafrodesendieente yéetel máasewal kaajo’ob.
Beey túuno’, ka’alikile’, u nu’ukbesajilo’ob Planes de Justicia y Desarrollo Regional de los Pueblos Indígenas yaan u táakbesik u kaajilo’ob Seri Comca’ac, Yoreme Mayo, Guarijío-Makurawe, Wixárika, Na’ayeri, O’dam-Au’dam, Meshikan, Rarámuri/Ralámuli, Yumanos y Cochimí, Nación Amuzga, Zapoteco, Chinanteco, Xhidza yéetel Xhon.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan