de

del

Ti’al u ts'aatáanta’al u wi’ijil wíinike’, no’oja’an u tséenta’al ik’elo’ob: Corporativo Kosmos

Jejeláas xaak’alo’obe’, ku ye’esiko’ob uts u beetik ti’ máak yéetel ti’ yóok’ol kaab
Foto: Efe

U seen ya’abtal máak yóok’ol kaab, yéetel u jach k’a’abéetkunsa’al janabe’enba’al ti’al u tséentikubáaj máake’, táan u beetiko’ob u jach péek ba’al ichil u ba’alumbáaj u tséentikubáaj wíinik. Yóok’lal túun le je’ela’, Corporativo Kosmos, jump’éel k’a’anan mola’ay ku patjo’oltik túumben ba’alo’ob yóok’lal u tséentajil wíinike’, táan u kaxtik ka xak’alta’ak ba’ax je’el u béeytal u beeta’al ti’al ma’ u ch’éenel u yantal u yo’och wíinik: u tséenta’al ik’elo’ob.
“To’one’ ktukultike’ u yantal kúuchilo’ob tu’ux u tséenta’al ik’elo’obe’ je’el u meyaj ti’al ma’ u ch’éenel u yantal u ba’al u jaant wíinik, tumen beyo’ ku béeytal u ts’aatáanta’al talam yaan ti’al u yantal janal ti’ tuláakal u wíinikilo’ob yóok’ol kaab, le beetik k’a’anantako’ob”, tu ya’alaj juntúul ti’ le máaxo’ob jbeetik u k’a’aytajilo’ob Corporativo Kosmos.

Yaan jejeláas xaak’alo’ob beeta’an ti’al u táakmuk’ta’al le tuukul je’ela’, tumen u kúuchil u tséenta’al ik’elo’obe’ ku ts’áak u páajtalil u yutsil meyajta’al, ba’ale’ beyxan u séeb yantal ba’al u jaanta’al, tumen tu ya’alo’obe’, wa ku tséenta’al jmáaso’obe’, kéen yanak ka’ap’éel kiilose’, u k’áat u ya’al yaan jump’éel kiilóo proteiináa, ka’alikil kéen tséenta’ak wakaxo’obe’ k’a’abéet kex waxakp’éel kiilos ti’al u beeta’al le beyka’aj proteiinao’. 

 

En español: Granjas de insectos, alternativa para enfrentar crisis alimentaria: Corporativo Kosmos

 

Ts’o’okole’, a’alan xane’, u kúuchil u tséenta’al ik’elo’obe’ maas uts u lúubul ti’ yóok’ol kaab, tumen u tséenta’al jmáaso’obe’ chéen ku beetik u yantal kex u uno por siientoil ti’ le beyka’aj gaases efektóo íinbernaderóo ku yantal kéen tséenta’ak wakax ti’al u jaanta’al u bak’el.

Ichil uláak’ ba’alo’ob a’ala’ab tumen Corporativo Kosmos, le je’ela’ ku chíikbesik beyka’aj ma’alobil je’el u beetik u tséenta’al ik’elo’ob ti’al u tséentikubáaj wíinik, tumen beyo’, je’el u yáanta’al yóok’ol kaab, ti’al ma’ u jach loobilta’al.  

Beey túuno’, ichil ba’ax yan u yil yéetel u t’a’ajil u janal wíinike’ láayli’ utstako’obe’. “Jmáaso’obe’ ku jach ts’áako’ob proteiina ti’ wíinik, beyxan kaalsio yéetel ieerróo. Beyxan ku ts’áako’ob fiibráa dieteetikáa, le beetike’ jach uts u jaanta’al”, a’alabij. 
"Yaan jejeláas miatsilo’obe’ úuch jo’op’ok u jaantiko’ob tumen ila’ane’ uts u lúubul ti’ wíinik, yéetel yaan tak kúuchilo’ob janale’ tu’ux táakbesa’an ichil le ba’ax ku jáala’alo’, ts’o’okole’ ko’ojtak”, ts’ook a’alabij.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan