de

del

U yúumbal k’áak’náab yéetel k’íinal ja’e’ tu jo’ojolik u glasiaaril Groenlandia

Mareas de agua cálida hacen enormes agujeros en el glaciar de Groenlandia
Foto: NASA

U yúumbal k’áak’náab yéetel ja’ jujump’íitil u bin u k’íintale’ tu beetaj u yantal jump’éel jool asab ka’anal ti’ Monumento a Washington tu taamil jump’éel ti’ u jach nojochil glaasiares yaan Groenlandia ti’ le ts’ook ja’abo’oba’, ba’ale’ le je’ela’ táan u séebkunsik u suut paachil jun jaats k’a’anan ti’ le glasiaro’, beey chíikpaj ti’ jump’éel túumben xaak’al xook.  

Ba’ale’ ajxak’al xooko’obe’ saajko’ob ka náachchajak ba’ax ku yúuchul, le beetike’ ma’ jach u yojelo’ob ba’ax kun úuchul yéetel yáax xaak’alo’ob beetaan ti’al u yojéelta’al bix yanik u taasasil fusion ti’ u yáalal le ieelo’ sajbe’entsil yanik u yíibil ti’ yóok’ol kaab.

U séebchajal u yíibil yeelo j-ila’ab te’e xak’al xooka’, leti’e’ j-úuch tu xaman-lak’inil Groenlandia, tu glasiaril Petermann. Wa ka úuchuk xan ti’ uláak’ u yeeloil Groenlandia yéetel ti’ u yáalal u yeelóoil antaartikáa maas nojocho’, yaan u k’uchul u k’iinil kéen yíibike’ yaan xan ka’antal u ja’il k’áak’náab tak ka’atéen u séeba’anil ti’ le beyka’aj tukulta’an kun úuchuk ka’acho’, beey chíikpaj ti’ xaak’al jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil Proceedings of the National Academy of the National Academy

 

En español: Mareas de agua cálida hacen enormes agujeros en el glaciar de Groenlandia

 

“Jach ma’ uts ba’ax le táan k-ojéeltika’”, tu ya’alaj Eric Rignot, máax jo’olbes xaak’al beeta’ab yéetel jglaciólogoil ti’ u noj najil xook Universidad de California Irvine. “K-ojel le ba’ax táan u tukulta’al kun úuchul tu paachil k’iine’ óoli’ ma’ jach k’éexeki’, ba’ale’ le ba’ax táant u yila’ala’, yóok’lal bix u yúumbal k’áak’náabe’ je’el u ka’atéen séebkunsik ba’al yóok’lal ba’ax a’ala’an ti’ bix táan u yíibil yóok’ol kaab.

Ajxak’al xooko’obe’ ku tukultiko’ob ka’ache’ u yúumbal k’áak’náab sáansamale’ ma’ nojoch talam ichil yíibil ku yantalo’, ba’ale’ nieebee’ múuch’ tu yóok’kabil glasiare’ tu beetaj tu yáantaj úumbal ku yúuchul ichil, ba’ale’ yóok’lal k’íinal ja’ tu káajal u yantal tumen táan u k’éexel u yooxolil yóok’ol kaabe’, u yúumbal k’áak’náabe’ “tu ch’a’aj u muuk’”, tu tsikbaltaj Rignot.

Úuchik u ch’a’ak sáatelital p’iisil ka’anale’, u múuch’meyajil Rignote’ tu kaxtaj jump’éel jool yaaan 204 metróos u ka’analil, te’e tu’ux yaan u t’o’olil yéetel le tu’ux ku núupul yéetel yóok’ol kaab, tu’ux yaan ka’ach u taasail u yíibil yeelóo yóok’ol u 50 por siientoil maas ka’anal ti’ le yanchaj ti’ le ts’ook óoxp’éel ja’aba’, keetel yéetel le yanchaj ichil u ja’abil 2016 yéetel 2019. Modeelóos jóok’sa’an ka’ache’ ma’ tu chíikbesiko’ob wa yaan yeelo ku yíibil te’elo’.

U yíibil Petermanne’ ts’o’ok u jach séebtal ti’ le ts’ook ja’abo’oba’, ba’ale’ xáanchaj u yúuchul keetel yéetel le uláak’ baantail Groenlandia, míin tumen ti’ yaan tu jach xamanil, le beetike’ ja’ yibike’ ti’ yaan kaabal yéetel ti’ u taal Atlántico Norte. ts’o’okole’ ja’ maas chan k’íinale’ maas xan u k’uchul te’elo’, tu tsikbaltaj Rignot.

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan