de

del

Táan u beeta’al u ye’esajil xíiwo’ob ku yantal chéen beey ti’ bejo’ob tu lu’umil Yucatán yéetel Puebla, tu kúuchil CICY

Plantas ruderales de Yucatán y Puebla en nueva exposición del jardín botánico del CICY
Foto: Juan Manuel Contreras

Tu yáax k’iinil junioe’ káaj u ye’esa’al tu kúuchil paak’áal Roger Orellana, ti’ u kúuchil Centro de Investigación Científica (CICY), u ye’esajil Recorridos ruderales: Gráfica vegetal expandida, meyajta’an tumen x-its’at Ari Mala. Le je’ela’ yaan u béeytal u cha’antal tak le 20 ti’ julio ku taala’. 

E’esajile’ ku chíikbesik bejil u xíimbaltmaj le xch’úupal beetej, úuchik u máan tu kaajil Jo’, ba’ale’ beyxan tu kaajil Nuevo León, múuch’kajtalil ti’ u méek’tan kaajil San Pedro Cholula, tu péetlu’umil Puebla.

 

En español: Plantas ruderales de Yucatán y Puebla en nueva exposición del jardín botánico del CICY

 

“E’esajile’ ku k’a’ajsik bix u xíiwilo’ob Puebla yéetel Yucatán, ts’o’okole’ ku ye’esik waxakp’éel u jejeláasil le beyo’oba’; ku kaxtik u ketik bixo’ob yéetel u na’atik ba’ax óoli’ juntakáalili’ yaan ichilo’ob, beyxan bix u bin u k’i’itbesikubáajo’ob”, tu tsikbaltaj Ari Mala.

Xíiwo’obe’ mejentak, tu ya’alaj, ba’ale’ le je’elo’oba’ leti’e’ ku jóok’olo’ob tu yáamil semeento: “ku tejko’ob yéetel mantats’ múul yaniko’ob, mix juntéen ken k-il chéen tu juunalo’ob. Ich k’áastelane’ ku ya’alale’ chéen loob xíiw ba’ale’ u k’aaba’obe’ ruderales”. 

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan