de

del

Túumben nu’ukul ti’al u mu’uukul wíinik uts u beetik ti' yóok'ol kaab

El ataúd que transforma los cadáveres en hongos para nutrir el ambiente
Foto: Ap

Máaxo’ob kaxtik bix ma’ u loobiltiko’ob yóok’ol kaabe’, ku kaxtiko’ob xan bix u kíimilo’ob tu jach no’ojanil ku béeytale’, ti’al ma’ u p’atiko’ob ba’alo’ob k’askúuntik lu’um tu paach.

Le je’ela’, jach tukulta’ab tumen juntúul jholandesil, máax táan u beetik u kaajasil u mu’ukul máak ma’ tu beetik k’aas ti’ yóok’ol kaabi’. U ti’al u beetike’, tu k’a’abéetkunsaj micelio -u moots u wíinkilal kuuxum- yéetel u fiibrail kanyaamóo ku ts’áak ti’ jump’éel mooldée. Tu jo’oloj jump’éel p’is k’iin u xa’ak’t le ka’ap’éel ba’alo’oba’, ku chichtal ti’al u p’áatal óoli’ je’el bix jump’éel ekiipsyoil sarkoofagóo, ba’ale’ xma’ boonilli’.

 

En español: El ataúd que transforma los cadáveres en hongos para nutrir el ambiente

 

Ti’al u beeta’al u kaajasil kimeno’ob suuk k-ilike’ ku ch’a’akal che’ob xaan u ka’a líik’salo’ob, ts’o’okole’ ku xáantal tu ts’úukulo’ob. Máaxo’ob péektsiltik nu’ukule’ ku ya’ako’ob le tu beeto’obo’, séeb u ts’úukul, yéetel tu jo’oloj jump’éel winal yéetel táanchúumuke’ ku tséentik lu’um.

Loop Biotech u k’aaba’ le kaajaa’, ts’o’okole’ ku ya’alike’ leti’e’ ba’ax k’a’abéet u yantal ti’ wíinik ti’al u nupik u kuxtal kéen sa’atak ti’ yóok’ol kaab, ikil u kaxtiko’ob ma’ u beetiko’ob k’aas ti’ yóok’ol kaab.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan