de

del

Foto: UNAM

Chichan u wíinkilal, 2 sentiimetróos u chowakil ba’ale’ Xibalbanus tulumensise’ ma’ sajbe’entsil ti’al wíiniki’, ba’ale’’ ichil le 70 mil u p’éel u jejeláas krustaaseos yane’, chéen leti’ ojéela’an kéen chi’ibanake’ ku jóok’sik toxinas beyxan ensimáas.

Le cha’an ba’alche’a’ suuk u yantal tu Petenil Yucatán yéetel yáax ila’ab ichil jump’éel áaktun tu kaajil Puerto Morelos yéetel Tulum, tu péetlu’umil Quintana Roo, tu ja’abil 1987, ba’ale’ te’e k’inako’obe’ ma’ ojéela’an wa ku chi’ibali’.

 

En español: Del inframundo maya: 'Xibalbanus tulumensis', el primer crustáceo venenoso

 

Tak tu ja’abil 2013e’, juntúul j-alemán xak’al xook, Bjorn von Reumont, ku meyaj Museo Británico, yéetel jmexikoil Fernando Álvarez, ku meyaj ti’ u mola’ayil Instituto de la Biología de la UNAM, tu kaxto’ob le chan ba’alche’a’ u ch’a’amaj u ch’i’ibal ti’ remipedios baatsil. 

Xibalbanus tulumensis kaja’an tu yéek’jolch’e’enil ts’ono’oto’ob, kex 12 meetróos u taamil; chéen ku béeytal u yila’al tumen máaxo’ob ku bulkubáajo’ob ich ja’, ba’ale’ ma’ táan u beeta’al k’aas ti’ wíiniki’, tumen le beyka’aj ts’aak ku yets’ik kéen chi’ibanake’ ma’ tu chukik ti’al u beetik k’aas.

Tu k’amaj u chíimpolalil Récord Guinnesse’ tumen leti’e’ yáax krustaaseo k’ajóolta’an ku chi’ibal.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan