de

del

Foto: Juan Manuel Valdivia

Ichil u táayeril Educación en los primeros años de vida, las bases para el futuro, ajxak’al xooko’obe’ tu ts’áajo’ob k’ajóoltbile’ talamo’ob yanchaj úuchik u yantal pak’be’en k’oja’ane’ ma’ jxu’ulo’ob je’el bix úuchik u tse’elel p’iiso’ob jts’a’ab ka’ach yóok’lal le k’oja’ano’.  

Máax jo’olbesik meyaj ichil Coordinadora de Educación del Instituto Mexicano para la Competitividad (IMCO), Fernanda Domínguez, tu ts’áaj k’ajóoltbil jayp’éel ba’alo’ob xak’alta’an tumen le mola’ayo’. Tu ya’alaje’, tu noj lu’umil Méxicoe’ láayli’ chíika’an bix úuchik u jaats’ pak’be’en k’oja’an ti’ ba’ax yaan u yil yéetel kaambal, kex tumen ts’o’ok u máan u jach k’aasil le k’oja’ano’.  

Tu tsikbaltaje’, yaan 6 miyoonesil paalal yéetel táankelemo’ob ma’ k’uba’ano’ob ti’ najil xooki’; u ya’abil ti’ leti’obe’, leti’e’ mejen paalal unaj u bino’ob préeskolaar, tumen chéen ti’ le jaatsil xooko’, xoka’an 1.48 miyoonesil paalal. 

Ti’ 100 u túul xoknáalo’ob ku yokol primaaryae’, 92e’ ku béeytal u xokik u séekundarya, 81e’ ku k’uchul tak báachiyeratóo, 39 ku káajsik u líisensiaturáa, ba’ale’ chéen 26 xoknáalo’ob ku béeytal u ts’o’oksik, a’alabij.
 

En español: Emergencia educativa no finalizó junto con la pandemia: Especialistas


“Xooke’ jach k’a’anan ti’al u béeytal u ketikubáaj yéetel uláak’o’ob, ts’o’okole’ u bejil ti’al u kanik máak u jeel ba’alo’ob k’a’abéet ti’al u kaxtik meyaj. Ti’ le ts’ook kamp’éel ja’abo’ob máanja’ano’oba’, tu péetlu’umil Yucatáne’, ema’an ba’ax k’aaba’inta’an beey kóompetitibidaad; ba’ale’ ma’ jump’éelili’ bix ema’ani’, tumen noojole’ leti’e’ maas jach tu’ux chíika’an ts’o’ok u yéemel, ba’ale’ ti’al u k’éexele’ najmal u ts’aatáanta’al ba’ax táan u yúuchul yéetel poliitikáas publikáas ti’al beyo’ u káajal u táakmuk’ta’al u máakilo’ob noojol tu’ux ka chíikpajak no’ojano’ob ti’al jejeláas ba’al”, tu ya’alaj. 

Ti’ lajuntúul xoknáalo’obe’, kantúule’ ku p’atik xook tumen ku nákal u yóol ti’, le je’ela’ ku chíikbesik u 38 por siientoil; ts’o’okole’ u 27 por siientoil xoknáalo’obe’ ku p’atiko’ob xook tumen mina’an u taak’inil.

Beey túuno’, ichil ba’ax yaan u yil yéetel bix yanik u yóol u xoknáalilo’ob séekundarya yéetel medya súuperiore’ a’alabe’ u 30 por siientoil táankelemo’obe’ ku chi’ichnaktalo’ob kéen jo’op’ok u bino’ob xook, ts’o’okole’ lelo’ ku jelbesik xan bix u na’ato’ob, bix u tuukulo’ob yéetel bix u ch’a’anuktiko’ob k’eexilo’ob, ichil uláak’ ba’alo’ob, le beetik xane’ ma’ jach séeb je’el u t’a’analo’ob meyaje’. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan