de

del

K’i’ix am

Xjanal xya’akach yéetel k’oxol
Foto: Aitor

Micrathena sexpinosa u sientifiikoil k’aaba’ chan am óol suuk u yila’al yéetel ma’ tu chi’ibal (je’el bix u ya’abil), chéen ba’axe’ je’el u beetik u sajaktal máak yóok’lal u boonil yéetel u k’i’ixel, ba’ale’ k’a’anan yéetel uts ti’al wíinik tumen ku chikik xya’axkacho’ob, bexyan k’oxolo’ob, ichil uláak’o’ob, beey tu ts’áaj k’ajóoltbil César Raciel Lucio Palacio, jteeknikóo áakademikóo ti’ u najil xook Colegio de la Frontera Sur unidad Chetumal.

Tu ya’alaje’ le chan ama ku yila’al ti’ óoli’ tuláakal u noj lu’umil México, je’el bix xan áamerikanoil kóontinentée, Estados Unidos tak Brasil.
Tu lu’umil Méxicoe’ yaan kex 18 wa 19 u jejeláasil am ti’ u jaatsil Micrathena, kex yaan uláak’o’ob óol beyo’ob yaan xan u k’i’ixel tu nak’.

 

En español: Araña espinosa, devoradora de moscas y mosquitos

Micrathena amo’obe’ ma’ jach nuuktako’obi’, u wíinkilalo’obe’ kex jump’éel sentiimetróo u chowakilo’ob yéetel tu’ux yaan u poole’, tu’ux yaan u yich, yéetel tu’ux ku jóok’ol u yooke’ óol boox yéetel ku léembal, ka’alikil u nak’e’ ts’u’uy yéetel yaan mejen púuts’o’obi’. Le beyo’oba’, yaan wakp’éel u k’i’ixel, ka’ap’éel maas chan nuuktak yéetel uláak’ kamp’éel maas chichantak, ts’o’okole’ yaan u k’anil, chak k’aank’anil, u chakil yéetel mejen boox ch’aach’aj. Ku jaantik uláak’ mejen ik’elo’ob yéetel je’el u kuxtal tak jump’éel ja’ab chuka’ane’. Suuk u yila’al tu bak’pachil k’áaxo’ob yéetel ti’ soolar pak’a’an. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan