de

del

Walkil 30 ja’abo’obe’, tu noj lu’umil Méxicoe’ yaan u chukik tu jach ka’analil ti’ le beyka’aj kajnáalo’ob kun béeytal u yantal te’e lu’uma’, tu’ux ku tukulta’al u k’uchul tak 147 miyoonesil kajnáalo’ob, le beetik túune’, kéen k’uchuk u ja’abil 2053e’ yaan u káajal u yéemel le jaytúul jmexikoilo’ob yaan. 

Ichil ba’ax a’alab ti’ u xaak’alil Las proyecciones de la población de México. El futuro demográfico de los próximo 50 años, meyajta’ab tumen Consejo Nacional de Población (Conapo), le beyeka’aj nukuch máako’ob kun yantale’ yaan u ya’abtal, tumen ti’al u ja’abil 2070e’ táankelemo’ob, máaxo’ob bejla’a e’esik u jach ya’abil kajnáalo’obe’, yaan u chukik maanal 60 u ja’abilo’ob, ts’o’okole’ leti’obe’ u yóox jaatsil kajnáalo’ob.

Xaak’ale’ ku ye’esik tu jo’oloj 50 ja’abo’obe’, le ba’ax k’ajóolta’an beey bono demográfico yaan u p’áatal ichil le nukuch máako’obo’, le beetike Conapo ku ya’alike’, le je’ela’ yaan u beetik u péek le noj lu’uma’, beyxan u siistemail séeguridad soosyal.
Máaxo’ob táakpaj ichil Primera Sesión Ordinaria del Pleno ti’ le mola’ayo’ tu ya’alajo’ob táan u tukulta’ale’, tu noj lu’umil México, ichil 2020 tak 2070e’ yaan u chíikpajal k’a’anan ba’alo’ob ti’al u na’atal bix kun yantal kajnáalo’ob te’e lu’uma’, ti’al xan u na’ata’al bix kun ts’a’abil jejeláas a’almajt’aano’ob ti’al u yutsil kaaj.

Ichil xaak’alo’ob beetchaje’, ila’ab tu noj lu’umil Méxicoe’, tu jo’oloj 30 ja’abo’obe’, yaan u káajal u yéemel le jaytúul kajnáalo’ob yaan, yéetel tu jo’oloj 50 ja’abo’obe’ yaan u yóoxtéenchajal le jaytúul nojoch máako’ob yaan.

U mola’ayil Organización de las Naciones Unidase’, tu jets’aj lalaj 11 ti’ julio beey Día Mundial de la Población. Le beetike’, beey táantik u máane’, máaxo’ob táakano’ob ich Plenoe’ tu ya’alo’obe’ yóok’lal jaytúul kajnáalo’ob yaan walkila’, ku béeytal u beeta’al k’a’anan tsikbalo’ob ti’al u tukulta’al bix kéen ch’a’anuktak kuxtal ti’ le ja’abo’ob kun taala’, ti’al u ts’aatáanta’al ba’ax k’a’abéet ti’ kaaj.

 

Lee: México alcanzará tope de crecimiento poblacional en 2053

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan