de

del

Foto: INAH

Tu náachil 113 kilometróos náach ti’ u noj kaajil Jo’e’, ti’ yaan u yúuchben kaajil Xlapak, kúuchil tu’ux líik’sa’ab jump’éel ti’ le tuunich multun asab k’a’anan ti’ bix meyajta’abik ba’ax k’ajóolta’an beey Pu’uk.

Le kúuchila’, ku k’aaba’tik El Palacio, yéetel leti’ u nojochil yaan ichil u yúuchben kaajil Xlapak. Tu táanile’, ts’a’aban póol tuuch yéetel jayp’éel greekáas, beyxan uláak’ jeomeetrikóo ba’alo’ob. 

Beyxan, tu ti’itsilo’ob yéetel tu chúumukilo’obe’ ts’a’aban u jejeláasil u yich Cháak, ts’o’okole’ le je’elo’obo’ jach jats’uts u cha’antal tumen ajxak’aal xooko’ob yéetel ajxíinximbalo’ob.

 

En español: Conoce Xlapak, la ‘piedra vieja’ de Oxkutzcab, Yucatán

 

Xlapake’ ti’ yaan tu bak’pachil u kaajil Oxkutzcab, u k’aaba’e’ ku ch’a’achibtik “laab tuunich”, yéetel beey jts’a’ab u k’aaba’o’ tumen u tuunichil úuchik u beeta’ale’ maanal 12 siiglos u yúuchbenilo’ob.

Ichil ba’ax a’ala’an tumen u mola’ayil Instituto Nacional de Antropología e Historia (INAH), te’e úuchben maaya kaaja’ ku jóok’ol u ya’abil janabe’enbalo’ob ku yantal ti’ kool ti’ u baantail le Pu’uko’, tumen kex mina’an tu’ux u ch’a’abal ja’e’, leti’e’ tu’ux yaan u jach utsil lu’um ti’al u yúuchul paak’áal, ikil u seen k’áaxal cháak, yéetel ba’ax ku taasik tu paach kéen jo’op’ok u yúuchul jooch.

Le beetike’, tuláakal kúuchilo’ob yaan te’e baantaa’, ts’a’aban jejeláas ba’alo’ob chíikbesik yéetel e’esik Cháak. 
Ka’ache’ u kaajil Xlapake’ ku k’exik ba’alo’ob, je’el bix ta’ap’, kaab, piits’, k’u’uk’melo’ob, u yiits kaab, ichil uláak’o’ob, yéetel jach mu’uk’anchaj u kaajil ichil u ja’abilo’ob 800 yéetel 1000 ti’ u jats k’iinilo’ob k’ajóolta’an beey Nuestra Era.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan