Chi’ibilo’o k’iin ku yila’al Yóok’ol Kaabe’, ku beetik u k’éexel ba’ax ku beeta’al tumen jejeláas ba’alche’ob, ba’ale’ ma’ jach beeta’ak xaak’alo’ob yóok’lal ti’al u béeytal u tso’olol ba’axten ku yúuchul, a’ala’ab tumen UNAM.
U yéek’jolch’e’ental k’iine’ ku beetik u ch’éenel u beeta’al ba’ax suuka’an u beetik kaax, ts’o’oke’ ku líik’sikubáajo’ob ti’al u na’akal wenel; kóokayo’obe’ ku káajal u jojopáankil kex chúumuk k’iin; xooch’e’ ku k’aay; jmáase’ ku k’aay kex ma’ áak’abi’, ts’o’oke’ tak k’oxol ku líik’ilo’ob ti’ xíiw tu’ux t’uchukbal ti’al u máan chi’ibal, ichil uláak’ ba’alche’ob. Chéen ba’axe’ sientifiko xaak’alo’ob beeta’ane’ ma’ jach k’uchuk yiknal ba’alche’obi’, tumen maases ku beeta’al ti’al u yojéelta’al ba’ax ku yúuchul ka’an.
Ts’o’okole’, xaak’ale’ talam u beeta’al, tumen u yúuchul máaktsile’ ma’ tu jach xáantal, ts’o’oke’ jach náach k’iin u yúuchul, le beetik ma’ xan tu béeytal u ka’a xak’alta’al yéetel le miismóo ba’alche’obo’.
En español: Eclipse afecta el comportamiento de animales, pero faltan investigaciones: UNAM
“Le ba’alob je’elo’, ma’ tu cha’ak kbeetik uláak’ kóondisyoones je’el bix kéen yanak máaktsil, mix xan tu béeytal u t’u’ulpachta’al le miismo ba’alche’obo’, mix xan ti’ jump’éelili’ kúuchili’”, tu tsolaj Ron Fernández, jneuroetologóo yéetel póosdoktorante ti’ u noj najil xook Facultad de Ciencias (FC) te’e UNAMo’.
U jelpajal ba’ax ku beetik ba’alche’e’ yaan ba’al u yil yéetel bix u nu’uktiko’ob ba’al yéetel K’iin, wa yéetel éek’jolch’e’enil, ts’o’oke’ kéen jelpajake’, ku k’as sa’atalo’ob.
Ron Fernández tu ya’alaje’, jach ma’ ya’ab xaak’alo’ob beeta’an yóok’lal k’eexilo’ob e’esik ba’alche’ kéen yanak máaktsil, ts’o’oke’ ma’ tu chúukpajal ti’al u núuka’al ba’ax ma’ sáasil yanik yóok’lal.
Ti’al máax u k’áat u ya’al je’el ba’axak bíin u yil le 14 ti’ octubre ku náats’ala’, Ron Fernándeze’ tu je’ek’abtaj u kúuchil soundsinthedarkness.org/ ti’al u na’aksa’al je’el ba’axak kun ilbil, ku u’uybil wa ku yojéeltbil ku beetik ba’alche’ ka’alikil táan.
U tuukulile’ ka múul meyajta’ak yéetel wíinik ba’ax ku yila’al, ti’al u na’ata’al ba’axten ku jelbesik ba’ax ku beetik ba’alche’ob kéen áak’abchajak.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan