de

del

Pargo kay

Juntúul chan ba’alche’ ku yila’al tu petenil Yucatán
Foto: Julien Renoult

U sientifikoil k’aaba’e’ Pagrus pagrus. Ts’o’ok yaan u jejeláas ichil le petenila’, je’el bix pargo canane; wa le chako’, beyxan huachinango, asab suuk u yila’al Yucatán.

Foto: María Briceño

Chéen tu ja’abil 2020e’, u noj lu’umil México tu tséentaj kex 5 mil 793 u tóoneladasil, ts’o’oke’ maanal 15 u jejeláasil pargo ichil tuláakal le noj lu’umo’, beey a’alab tumen u mola’ayil Secretaría de Agricultura. 

Gerardo Alberto Sosa Hernández, oceanólogo yéetel máax jo’olbesik u meyajil Arrecife Alacranes, táaka’an Dirección de Desarrollo Sustentable. Tu ya’alaje’ le kaya’ nupa’an xan yéetel ju’un kay, jets’a’an ichil 1 ti’ febrero tak 31 ti’ marzo. 
Tu tsikbaltaje’ jach uts u bak’el pargo kay, tumen yaan ti’ omega 3, jump’éel ba’ax ku yáantik u ts’o’omel u pool wíinik yéetel ku yáantik u wíinikilal. Beyxan yaan vitamina A yéetel B12, potasio yéetel selenio. 

Foto: María Briceño

U boonile’ óol chak, yéetel túuts’ u wíinkilal, ba’ale’ pargo pargo canané óol k’aank’an. Ku p’isik óoli’ 20 cm, yéetel u aalile’ ichil 4 tak 6 kilos. Ma’ xan sajbe’entsil u ch’éejeli’, ba’ale’ táan u kaláanta’al. Ku kuxtal ichil 23 yéetel 24 ja’abo’ob. 

 

Lee: Pez Pargo, especie presente en la península de Yucatán