de

del

Chan chéel ch’íich’, u jt’uupil ichil u láak’tsilo’ob

Martín pescador enano, el más pequeño de su especie
Foto: Aitor

Ku tukulta’ale’, le je’ela’ leti’ u chan jt’uupil ichil u jeelo’ob tu baatsil, u k’aaba’ ich káastelane’ Martín Pescador Enano, ts’o’oke’ juntúul u kajnáalil Área de Protección de Flora y Fauna “Laguna de Términos”; juntúul ch’íich’ jats’uts u yila’al tumen máaxo’ob ku máan u cha’ant ch’íich’.

Chloroceryle Aenea, u sientiifikoil k’aaba’ le chan ch’íich’a’, ts’o’oke’ ma’ jach k’ajóolta’an ichil tuláakal yóok’ol kaabi’, ba’ale’ suuka’an u yila’al ti’ u noj lu’umilo’ob América del Sur, méek’a’an tumen u baatsil martines pescadores; u k’aaba’e’ jts’a’ab ti’ yóok’lal u boonil u k’u’uk’mel óol beey buts’uknak yaan tu pool kéen chan xuulchajako’ob.  

 

En español: Martín pescador enano, el más pequeño de su especie

 

“Kex 13 sentiimetróos u chowakil, ts’o’oke’ ku aaltal kex 18 gramóos; u wíinkilale’ óolu’ je’ex u jeel Martín Pescadoro’ob yaan, u neje’ kóom yéetel u koje’ chowak”, tu tsikbaltaj Jacqueline May Díaz, máax beetik u k’a’aytajilo’ob u múuch’kabil Desarrollo y Medio Ambiente, A.C.

U boonile’ ya’ax tu yóok’kabil u pool, ts’o’oke’ yaan junt’o’ol chak k’aank’an tu bak’pachil u kaal. Tu yáamile’ k’as chaj yéetel tu nak’e’ sak. Ku jaantik mejen ik’elo’ob yéetel kayo’ob. Sajbe’entsil yanik u kuxtal tumen wíinik, ikil u seen ch’a’akal che’ob yéetel  u k’askúunsa’al k’áaxo’ob. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan