Yóok’lal jump’éel túumben patjo’ol táan u beeta’ale’, táan u tukulta’ale’ u ch’íijil wíinike’ yaan ba’al u yil yéetel muuk’ yanchaj ti’ dinosaurios.
Tuukulile’ k’aaba’inta’an “cuello de botella de la longevidad”, yéetel táan u péektsilta’al tumen jka’ansaj Joao Pedro de Magalhaes, ti’ u noj najil xook Universidad de Birmingham, ti’ jump’éel xaak’al jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil BioEssays.
Tuukule’ ku xak’altik bix u núupul ba’ax tu beetaj dinosaurios tu jo’oloj maanal 100 miyoonesil ja’abo’ob, yéetel bix úuchik u ch’íijil mamífero ba’alche’ob Kex tumen yaan ba’alche’ob je’el bix reptiles yéetel anfibios ma’ tu ye’esik u jach ch’íijilo’obi’, yaan u jeelo’ob je’ex mamiferose’, tu’ux táaka’an wíiniki’, ku ye’esik u ch’íijilo’ob.
En español: Los dinosaurios pueden haber influido en cómo envejecen los humanos
Beey túuno’, patjo’ol tuukul beeta’an tumen Magalhaes ku ya’ake’, ka’alikil táan Era Mesozoicae’, mamíferose’ yanchaj u maas séebtal u kaxtik bix u yantal u mejenil tu k’iinil dinosauriose’ mu’uk’a’an yaniko’ob, le beetik tu jo’oloj 100 miyoonesil ja’abo’obe’, p’íitchaj wa ch’éen u chíikpajal jeenes yanchaj ba’al u yil ti’al u maas náachtal u k’iinil kuxtal, je’el bix le yaan ba’al u yil yéetel u ka’a yantal tejiidóos, wa u ka’a tsaypajal ADN.
Joao Pedro de Magalhaes, u jka’ansajil Biogerontología Molecular, tu kúuchil Instituto de Inflamación y Envejecimiento, ti’ u noj najil xook Universidad de Birmingham, tu tsolaje’ “wíinike’ ti’ yaan ichil ba’alche’ob ku asab ch’íijilo’ob, ts’o’oke’ yaan ya’abach reptiles yéetel uláak’ ba’alche’ob maas xaan u ch’íijilo’ob, ts’o’okole’ ma’ táan u jach táaj e’esiko’ob senescencia tu kuxtalo’obi’”.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan