de

del

U jala’achil Kaanpeche’ yaan u kaxtik ka ma’anak Yucatán u tóoneladasil sak ixi’im

Campeche: Campesinos denuncian que Sader pone en riesgo más de 80 mil toneladas de granos de maíz
Foto: Reuters

Tu jo’oloj úuchuk tsikbal yéetel kolnáalo’ob ti’ u kaajil Hopelchén yéetel u jala’achil u noj lu’umil Kaanpeche’, jets’a’abe’ yaan u xíimbalta’al Yucatán ti’al u kaxta’al máaxo’ob je’el u maaniko’ob maanal 50 mil u tóoneladasil sak ixi’im líik’sa’an ti’ kúuchilo’ob tu baantal le cheeno’obo’.

Kolnáal Edgar Torres Ábrego, tu ya’alaje’, u mola’ayil Secretaría de Agricultura y Desarrollo Rural (Sader) tu jeta’aj yaan u manik kex 2 mil u tóoneladasil le ixi’imo’, te’e k’iino’ob ku taala’.

Tu jo’oloj ch’a’abak u paach Sedere’, kolnáalo’obe’ tu béeykunso’ob ka ma’anak le yáax 2 mil tóoneledaso’; yaan u líik’sa’al ti’ jump’éel kúuchil yaan tu kaajil Tikinmul yéetel a  6 mil 900 pesos kun bo’otbil kolnáalo’ob yóok’lal jump’éel tóoneladáa, lela’ u k’áat u ya’ale’, tu ts’ooke’ yaan u bo’ota’al kex 13.8 miyoonesil pesos. 

En español: Campeche: Campesinos denuncian que Sader pone en riesgo más de 80 mil toneladas de granos de maíz

Beyxan Torres Ábrego tu ya’alaje’ máaxo’ob ku meyaj tu ja’alachil noj lu’um, yéetel u meyajnáalilo’ob u jala’achil Méxicoe’ táan xan u much’kubáajo’ob ti’al u béeyal mokt’aan ti’al u ma’anal ixi’im tumen Yucatán. “Ka’alikil to’on kmanik ba’ax ku beeta’al Yucatáne’, leti’obe’ ma’ u k’áato’ob u mano’ob to’on le je’ela’, ma’ uts k-iliki’”, tu ya’alaj. 

Tu tsikbaltaj xane’, táan u kaxta’al ka béeyak u ma’anal kex 40 mil u tóoneladasil ixi’im, ba’ale’ ma’ náach k’iini’, ti’al beyo’ u jóok’sa’al ixi’im líik’sa’an tu kúuchilo’obi’, tu’ux yaan kex 52 mil u tóoneladasili’, tumen wa jóoksa’ake’ yaan u béeytal u jo’ochil le 30 mil ektaareas p’aatal, ts’o’oke’ sakbe’entsil yanik walkila’, tumen ichil ba’ax ku ya’alik kolnáalo’obe’, tu yokol úumedadi’ yéetel tu lo’obol, tumen le je’elo’ je’el u beetik ts’úukule’.

Tu tsikbaltaje’, tu péetlu’umil Yucatáne’ ku k’a’abéetkunsa’al kex jump’éel miyoon u tóoneladasil ixi’im, ts’o’oke’ lelo’ maanal u 40 por sientoil ti’ le beyka’aj ku manik le lu’umo’ táanxel tu’uxo’ob. Le beetike’, tu kaxta’al tu’ux “u ts’a’abal” le tóoneladaso’ tu séeba’anil ku páajtal. Beyxan a’alabe’ yaan u kaxta’al u jala’achilo’ob Quintana Roo ti’al u tsikbalo’ob yéetel xan. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan