Junmúuch’ ajxaak’alo’obe’ tu kaxto’ob jump’éel u túumben jejeláasil meerech, wa láargartijáa, k’aaba’inta’an dragoncito de Coapilla (Abronia cunemica).
Le je’ela’ jach chéen leti’ yaan yóok’ol k’aab, ts’o’oke’ tak walkila’, chéen jo’otúul ila’an yaan tu péetlu’umil Chiapas, k’a’ayta’ab tumen u mola’ayil Secretaría de Medio Ambiente e Historia Natural.
“To’one’ kch’a’ajo’oltik óoxp’éel ba’ax e’esik wa chíikbesik yaan le chan ba’alche’a’ -biogeografía, morfología yéetel datos moleculares-, le beetik jach jeets’el túumben jejeláasil, ts’o’oke’ tu lu’umil Chiapas suuk u yantal, beyxan sajbe’entsil yanik u ch’éejel”, tu ya’alaj Adam Clause, máax beetik u jereenteil Colección de Herpetología del Museo de Historia Natural de San Diego, California (Estados Unidos).
En español: Hallan nueva especie de lagartija en Chiapas; sólo hay cinco ejemplares
Túumben jejeláasile’, óoxp’éel ba’ax e’esik u jela’anil ti’ u jeelo’ob: mina’an u eskaamasil supraauriculares protuberantes wa je’ex le yaan tu t’o’olil u baakel u paach, mina’an xan u escamas posterolaterales u pool protuberantes wa je’ex le de u paach u poole’ samal k’aak’an u boonil yéetel yaan u wíiwits’ booxil, ts’o’oke’ u paach k’as chakbok’e’ene’ yaan ku súutul wíiwíts’ boon, tu tsolaj Clause.
Chan ba’alchee’ kaja’an tu jach ka’analil che’ob, ts’o’oke’ je’el u na’akal tak 20 meetróos; chéen ku péek’o’ob ti’al u bino’ob tak tuláak’ che’e’ ba’ale’ ma’ maas náach ti’ 10 meetrosi’; u aalile’ kex 20 graamóos yéetel ku p’isik kex 15 sentimeetróos u chowakil.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan