de

del

Kóokayo'ob

Luciérnagas
Foto: Afp

Sáansamal ka wajal, ts’o’oke’ wa ka jupkech a tukulte’, je’el a wilik tak chéen ken a p’il a wiche’, yaan tu’ux juntúul wíinike’ ma’ jtsa’ay u beeti’, jween ti’al ma’ u yajal mix bik’in. 

Tu sáasbal jo’oljeake’, t-ilaj beey weenka’an tu k’áan in yuum, je’el bix suukchaj in wilik lalaj ja’atskab k’iin, beyxan áak’ab, yéetel u xts’íik k’ab u k’axmubáaj yéetel le k’áanto’ tu yóok’ol u pool. Je’ex suukile’, tu beetaj ba’ax u k’áat.

In yuume ma’ juntúul máak jach ya’abach ba’al tu ye’esaj ti’al kanbili’, ma’ juntúul xiib je’ex le úuchbentako’obo’, le ku tukulta’al najmal u k’ubik taak’in, ts’o’oke’ ts’u’uy u yóol yéetel mantats’ ma’ tu ya’alik ba’ax ku yu’ubik. U jaajile’, in yuume’ talam óol wíinik, ba’ale’ tu ts’áaj u yóol ti’al u beetik ba’al je’el bix ku tukulta’al unajo’, ba’ale’ ma’ tu béeykunsi'.

Ya’abach ja’abo’ob ti’ in kuxtale’, k’a’abéetchaj u kaláanta’al in yuum, le beetik, jach paalo’ob, in kiin yéetel teene’, tkanaj bix kmúul líik’il ti’al k-kaláantik je’ex unajo’: ikil kmáansik yaayaj óolo’ob, ikil kmu’uk’ankúunsik kmúul yantal kex ma’ chíika’ani’, wa ikil k-áantik uláak’ ya’abach máako’ob ikil u máan k’iin. K-kuxtal sáansamale’ ya’ab bix úuchik u k’éexel, ba’ale’ k-kaláantik u jeel máako’obe’ chúumuk ti’ to’on yaan.


Ma’ juntúul máak ka kaláantik tumen k’oja’ani’, kex tumen je’el xan u béeytal u tsolik jayp’éel k’oja’anilo’obi’: diabeetis, íipertensyoon, u jejeláasil síirujiyáas, yéetel le óoli’ beey chéen beey u taalo’obo’, je’el bix ka’aj a’alab tu k’ilaj u muuk’il u táan u k’ab, ba’ale’ le je’elo’ chéen ti’ máaxo’ob beetik ya’abach éejesisyóo ku yúuchul. Ma’, u jaajile’ u kaláanta’al, wa u ya’abil u beeta’ale’ mix ba’al yaan u yil yéetel u wíinkilali’, tumen le k’a’abéeto’, leti’e’ ku taal ti’ uláak’ máako’obo’, ts’o’oke’, ya’abach juntéenake’, tak ti’ leti’.


Lelo’ tu beetaj in tukultike’, wa ka’ach ka u yéey u beetik uláak’ ba’ale’, míin in na’e’ je’el ka’ach u beetik u xts’akyajile’, ba’ale’ yóok’lal bix yanhik ba’al ka’ache’ kaambanaj ti’al u beetik u xka’ansajil. Yanchaj u kanik bix le kuxtala’, ts’o’oke’ jujump’íitil úuchik u ka’antal u xook yéetel u kuxtal u láak’tsilo’obi’: u éepesyaalidade’, kóompasyoon, beyxan yanchaj u máaestria beey u xláak’inajil ti’al u je’ets’el ba’alo’ob yéetel u dóoktoradoil u méek’ik máax kéen u cha’ej. Tuláakal kaambal tu beetaje’, mantats’ xwo’okinta’ab tumen in yuum, tumen leti’e’ ku ts’áak p’is kaambalo’ob lalaj súutuk, ts’o’oke’ yaan k’iine’, leti’ u asab ts’u’uyil jka’ansaj yanchajij.


Yóok’lal túun u wóowol tuukul in yuume’, mix juntéen béeychaj kna’atik bix u péek ba’al, mix xan béeychaj k-ojéeltik ba’ax kun úuchul, ba’ax kéen u beetej, wa t’aan jets’a’ab yéetele’ yaan u béeytal tu jo’oloj a’alak. Mantats’ kp’iis óolta’al, ts’o’oke’ yaan kiine’, chéen yéetel seis kmáansa’al, ba’ale’ yaan k’iine’ jach k’áat óoltbil ka u beetej.


¡Ay, in yuum! Yaan k’iine’ jach máan a k’ab, ts’o’oke’ tu jo’oloj ya’abach k’uux óolale’, béeychaj k-k’as ilik mejen sáasilo’ob tu paach a tuukul, jump’éel chan bej jach talam a cha’ak k-ilik to’on, u jela’anil bix a k’áat ka’ach a we’esik to’on a yaabilaj.

Ichil ju’uno’ob yanchaj in xchukul xak’altik úuchik u séeb bine’, yaan u jach jejeláasil reseetasil ts’aak, túuxta’ab yéetel u jach p’iisil a ti’al, ba’ale’ mina’an mix jump’éel u aaktail náasimientoi’. U jejeláasil ts’íibo’ob ti’al u kaxta’al jets’ óolal, ki’imak óolal yéetel toj óolal, nukuch sáasilo’ob ta tukultaj mix bik’in bíin a chukej, ts’o’oke’ mix jump’íit chíikpaj xan wa ba’ax yóoik’lal u aaktail ka’aj ts’o’ok a beel.

Ichil tuláakal ju’uno’obe’ káaj u tóop’ol kóokayo’ob 

Mix juntéen máan tin pool wa ka líik’sik u xóoxot’ ju’unil in ts’íibo’obi’, tumen mantats’ in tukultik ka’ach mix táan a na’atiko’obi’. Mix xan tin na’ataj beyka’aj péeknaj a wóol ka ta wilaj in ts’íib suta’an ti’ uláak’ t’aani’, maaya, jóok’sa’ab te’ela’, tumen walkila’ ti’ p’aatal lechbil te’e kuartóo chéen tu chan juun yanik tumen mina’anech. 

¡Ay, Pa! kexi’ wa táan a xokiken ka’alikil in ts’íibtik le je’ela’, kexi’ ka k’uchuk xik’náalil tak ta wiknal, je’el bix yaabilaj ta p’ataj to’on ti’ le mejen ba’alo’ob jach talam a we’esik to’on ka’achij. Wa kp’áatal in kiik, in na’ yéetel teen, ka’alikil k-kaxtik bix kna’atik kuxtal úuch káajak kts’áak kanan tu chúumukil, ba’ale’ bejla’e’, u chúumukil le kananilo’, ma’ teechi’.

Je’el bix u ts’ook u téen ka tin méek’ajech, ka tin ts’áaj in k’ab yóok’ol a nak’e’, kin wa’alik tech, ka xi’iktech utsil, k-ilikbáaj kéen suunakech. Chéen ba’axe’ ma’ teen bíin in páa’tech te’e xíimbalila’, tumen teech kan páa’tiken ts’o’oke’ yaan u yantal u páa’tiken jun súutuk. Ma’ chi’ichnaktal, je’ex u ts’ook u téenale’, teen kin kuchik knu’ukulo’ob.

 

En español: Luciérnagas

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan