de

del

Kaxta’ab ukp’éel túumben u jejeláasil xíiwo’ob tu k’áaxilo’ob u Amazoníail Perú

Descubren para la ciencia siete nuevas especies de plantas en la Amazonía de Perú
Foto: Efe

Jumúuch’ peruanoil, chinoil yéetel estadunidenseil ajxak’al xooko’obe’ tu kaxto’ob ukp’éel u túumben jejeláasil xíiwo’ob jatsa’an tu jeeneroil Blakea, ts’o’oke’ k’anantak u xak’alta’al tumen siensyáa. Le je’elo’obo’ ti’ j-ila’abo’ob tu xamanil u Amazoníail Perú, beey jts’a’ab k’ajóoltbil tumen Servicio Nacional de Áreas Naturales Protegidas por el Estado (Sernanp).

“Lela’ noj ba’al ti’al k’ajóoltbil yéetel ti’al u kaláanta’al kuxtal yaan yóok’ol kaab; kamp’éel ti’ le jejeláasilo’ kaláanta’al ichil u k’áaxilo’ob Cajamarca, San Martín yéetel Amazonas", a’ala’ab tumenl Sernanp. 
 

En español: Descubren para la ciencia siete nuevas especies de plantas en la Amazonía de Perú


Tsola’ab ti’ k’a’aytajil ts’íibe’, Blakeae’ jump’éel jeeneróo méek’a’an tumen Melastomataceae baatsil, tu’ux táaka’an aak’o’ob yaan u moots de si’ yéetel che’ob ku líik’il ti’ lu’um, wa epífitas (u jejeláasil xíiwo’ob ku mootschajalo’ob yóok’ol uláak’ che’ob wa nu’ukulo’ob ti’al u machkubáaj), k’i’itpaja’an te’e Neotrópicoo’. 

Máax jo’olbesik Sernanp, José Carlos Nieto, tu ya’alaje’ u xaak’alo’ob tu beeta’al ti’ k’áaxo’ob kaláanta’ane’, ku ts’áak u páajtalil u ya’abkunsa’al ba’ax ojéelta’al yóok’lal u jejeláasil kuxtal yaan te’elo’. Le beetike’, ba’ax túumben kaxta’abe’, táakbesa’an ti’ meyaj ku taal u beeta’al tumen máaxo’ob ku meyaj tu kúuchil División de Ecología Vegetal ti’ u ONGil Corbidi; u kúuchil Museo de Historia Natural ti’ u noj najil xook  Universidad Nacional Mayor de San Marcos; Jardín Botánico, ti’ u noojlil China ti’ u kúuchil Academia China de Ciencias, yéetel Estación Biológica del Jardín Botánico de Missouri.

Ti’ le túumben ba’ax kaxta’abe’, kamp’éele’ ti’ yaan ti’ k’áax kaláanta’an; óoxp’éele’ (Blakea leoniae, Blakea quinta, Blakea yumi) ich Reserva Comunal Chayu Nain; jump’éele’ (Blakea pavida) tu kúuchil Parque Nacional Cutervo, tu kaajil Cajamarca, yéetel uláak’e’ (Blakea leoniae) tu k’áaxil Bosque de Protección Alto Mayo, tu kaajil San Martín.

Xaak’ale’ jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil Phytotaxa yéetel jayp’éel ti’ le ba’ax kaxta’aobe’, jatsa’ab beey jach sajbe’entsil yanik u ch’éejel, ba’ale’ u ya’abile’ chéen sajbe’entsil, je’el bix jets’a’an unaj u na’ata’al tumen Unión Internacional para la Conservación de la Naturaleza (UICN).

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan