de

del

Foto: Frank Schulenburg

Ba’alche’ob jach uts u biinsikubáaj yéetel uláak’o’ob; kuxa’an ich múuch’o’ob, yaane’ ku náakal tak sien u túulalo’ob, ts’o’oke’ le je’elo’ ku beetik u séeb sa’atalo’ob wa u yantal u jatskubáajo’ob, le beetike’ ku p’áatal ich sajbe’entsil u kuxtalo’ob, u k’aaba’ ich káastelan t’aane’ ballena piloto wa calderón negro.

Te’e k’iino’oba jmáana’, junmúuch’ ajchuk kayo’ob ti’ u kaajil Celestúne’, tu lu’umil Yucatán, tu yáanto’ob 21 u túul báayenas de beyo’, ti’al u béeytal u su’utalo’ob k’áak’náab, tumen t’i’ilo’ob tu jáal ja’ilo’ob le kaajo’.

 

En español: Ballena piloto o calderón negro

 

Jacqueline Graniel May, máax beetik u t’aanil Desarrollo y Medio Ambiente, A.C., tu ya’alaj ballena piloto wa calderón negro, juntúul cetáceo odontoceto, u ch’a’amaj tu baatsil Delphinidae, yéetel jatsa’an ichil u jeeneroil Globicephala.

“Séeb u yila’al leti’e’ ba’alche’a’ yóok’lal u boox boonil, ts’o’oke’ u poole’ wóolis”.
Tu tsikbaltaj xiik’ yaan tu paache’ óol beey lóobche’, ts’o’oke’ naats’ yanik ti’ u pool, yéetel kúulpach u nu’uktikubáaj; xiik’ yaan tu tseeme’ booxtak yéetel chowak.

U xiibil ba’alchee’ ku p’isik ichil 6 yéetel 7.6 metros u chowakil, ka’alikil u xch’uupulile’ ichil 5 yéetel 5.6 metros, maas mejentak”. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan