de

del

Foto: Europa Press

Junmúuch’ ajxak’al xooko’obe’ tu kaxto’ob maanal 100 túumben u jejeláasil ba’alche’ob kaja’ano’ob ti’ k’áaxo’ob yaan tu taamil k’áak’náab tu aktáan u jáal ja’ilo’ob Chile.

Xaak’al meyaj beeta’ab tumen u mola’ayil Schmidt Ocean Institute, jo’olbesa’an tumen Javier Sellanes, ti’ u noj najil xook Universidad Católica del Norte, tu ye’esaje’ yaan túumben korales tu taamil ja’, beeyxan u esponjaasil bidryóo, anfípodóos, langostáas, yéetel uláak’o’ob míin túumbentak ti’al siensyáa.

Múuch’ meyaje’ tu xak’altaj u taamil ja’ yaan tu tséelikilo’ob Nazca y Salas yéetel Gómez, tu lu’umil Chile’, ti’al u much’láanta’al ba’alo’ob je’el u beetik ka k’áata’ak ka súutuk ja’ kaláanta’ane’.  

 

En español: Descubren tesoro de especies que viven en montes submarinos cerca de Chile

Cordillera Salas yéetel Gómeze’ junt’o’ol wiitso’ob yaan yáanal ja’, ku p’isik kex 2 mil 900 kilometróos u chowakil. Te’e xaak’al beeta’abo’, k’a’abéetkunsa’ab jump’éel robot ku bulkubáaj yéetel ku béeytal u yéemel tak 4 mil 500 metros, ti’al u molik ba’ax yaan ti’ 10 u p’éel k’áaxo’ob yaan yáanal ja’, tumen chéen beey kun béeytal u k’áata’al ka kaláanta’ak kuxtal yaan te’elo’.  

Ajxak’al xooko’obe’ tu yilo’obe’, te’e yáanal ja’o’ yaan uláak’ kuxtal ma’ jach k’ajóolta’ani’, ts’o’oke’ míin túumbentak ti’al xak’altbil, tumen beyo’ je’el u yojéelta’al wa jaaj túumbentako’ob.   

Kaxta’ab kamp’éel k’áaxo’ob yáanal ja’ ich chilenoil ja’ob, ba’ale’ u kamp’éelile’, leti’e’ wiits asab ka’analo’, tumen ku p’isik kex 3 mil 530 metros u ka’analil, yéetel yáax juntéen úuchik u xak’alta’al, beyxan u ch’a’abal u p’iisilo’ob yéetel ba’ax seen yani’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan