de

del

Ma’ jelpajak u loolankil che’ob Yucatán yóok’lal u k’eexil yóok’ol kaab: CICY

No se han notado variaciones en vegetación de Yucatán por cambio climático: CICY
Foto: CICY

Jela’an ti’ ba’ax ts’o’ok u yila’al tu noj kaajil Ciudad de México, tumen te’elo’ táanilchaj u káajal u loolankil jáakarandase’ yóok’lal bix táan u k’éexel yóok’ol kaab, tu péetlu’umil Yucatáne’ ma’ jach ila’ak wa táan u jach k’éexel ba’al ichil u che’ilo’ob yéetel u xíiwilo’ob lu’um, ba’ale’ kex beyo’, jach k’a’anan u séeb péek u yóol máak yóok’lal yóok’ol kaab, tu ya’alaj Lilia Emma Carrillo Sánchez, máax ti’ k’ubéenta’an u kaláant kuxtal yaan Jardín Botánico Regional Roger Orellana ichil u kúuchil Centro de Investigación Científica de Yucatán, A.C. (CICY).

Jayp’éel p’isk’iino’ob paachile’, ajxak’al xooko’obe’ tu k’a’aytajo’ob jáakarandae’ táanilchaj u loolankil, tumen ma’ jóok’ok tu beel u k’iinilo’ob ke’elil ka’aj káaji, ts’o’oke’ le je’el bino’ u chíikulal k’eexilo’ob táan u yantal ti’ yóok’ol kaab.

Tu lu’umil Yucatáne’, u mola’ayil CICYe’, tu yilaj le ja’ab máaniko’, kaabal k’áax -suuka’an u pulik u le’ yéetel u p’áatal laj tikine’- p’áat beey ya’axilo’, ts’o’oke’ lela’ u k’áat u ya’alej ma’ j-ook u k’iinilo’ob yáax k’iini’. 

Beyxan, tu ja’abil 2023e’, u che’il maculíse’ ma’ piimchaj u loolankili’, je’el bix u yúuchul ja’ab man ja’ab.

“Le ba’alo’oba’ yaan u yúuchul mantats’, ba’ale’ ma’ juntakáalili’ ka úuchuk chéen juntéeni’, ka úuchuk xan mantatsi’, tumen wa ka suuka’ake’ je’el u beetik u chi’ichnaktal máake’ tumen lelo’ u k’áat u ya’ale’ yaan ba’alo’ob ts’o’ok u k’éexel ti’ yóok’ol kaab… Ba’ale’ wa juntéen ku yúuchule’ ma’ u k’áat u ya’al wa mantats’ ka p’áatak beyo’, tumen ti’al lelo’ k’a’abéet u máan ya’abach ja’abo’ob”, tu ya’alaj Carrillo Sánchez.

Kex tumen ma’ jach yanak ba’alo’ob jeets’el ti’ u che’ilo’ob yéetel u xíiwilo’ob le lu’uma’, k’a’abéet u yila’al ba’ax ku yúuchul yéetel yóok’ol kaab, tumen óoli’ tuláakal tu’ux táan u yila’al ba’al beya’, ts’o’oke’ najmal u jach ch’a’anuktal bix u taal le k’eexilo’oba’”, tu tsikbaltaj.
Lilia Emma tu tsolaje’ u kuxtalil lu’ume’ suuka’an u na’atik yéetel u jelbesik ba’ax k’a’abéet ti’al u kanik kuxtal je’el bix u bin u k’éexel ba’al, ba’ale’ lelo’ ku xáantal ya’abach ja’abo’ob, ts’o’oke’ le ma’ tu kanaj u ch’a’anukt k’eexilo’ob ku ch’éejel.  

 

En español: No se han notado variaciones en vegetación de Yucatán por cambio climático: CICY

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan