de

del

Ikil u kaxta’al u kaláanta’al máak yéetel u ch’éenel u ch’a’apachta’al máak tu meyaj ti’ u mola’ayilo’ob jala’ache’, tu’ux maases ku chíikpajal ku yúuchul ti’ ko’olele’, le miércoles máanika’ jts’a’ab k’ajóoltbil jump’éel k’eexil táan u tukulta’al u beeta’al ichil u a’almajt’aanil Ley de los Trabajadores al Servicio del Estado y Municipios de Yucatán.

Ichil túun le k’eexilo’ ku ch’a’achibtal jejeláas ba’alo’ob ku na’ata’al beey ma’ no’ojan u yúuchul tu meyaj máaki’, je’el bix: u k’aak’as t’a’anal máak, u yantal ts’ée’ paakatilo’ob, u jets’ik u muuk’ máak chéen yóok’lal ba’ax meyajil ku beetik tu táan uláak’o’ob, je’el bix xan u loobilta’al máak tu wíinkilal wa tu tuukul. Tumen ba’alo’ob beyo’ jach k’aas u lúubul ti’ máak, ma’ chéen tu yóoli’, beyxan ti’ ba’ax meyajil ku beetiko’obi’. 

Xdíiputada, táaka’an ichil u múuch’kabil PRI, Karla Franco Blanco tu ya’alaje’ yaan xaak’alo’ob beeta’an tu’ux ts’o’ok u yojéelta’ale’ máaxo’ob ku máansiko’ob le talamilo’oba’, ch’a’apachtajil meyaje’, je’el bix le ts’a’aban k’ajóoltbil tumen Comisión Nacional de los Derechos Humanos (CNDH) ku ye’esike’, ti’ le 402 máako’ob beeta’ab  k’aas ti’ob úuchik u ch’a’apachta’alo’ob yéetel u beeta’al k’aak’as ba’alo’ob tu meyajo’obe’, u 94.53 por sientoile’, ko’olel. 

Beyxan tu ya’alaje’, ichil ba’ax chíikbesa’an tumen Encuesta Nacional de Ocupación y Empleo, ku ye’esale’ jump’éel ti’ le ba’ax beetik u p’atik u meyaj máake’, ku yúuchul tumen ma’ tu chíimpolta’al máak tu kúuchil meyaj, le beetik ku chíikpajal xan ma’ uts yanik máak tu’ux ku beeta’al le meyajo’, yéetel jach séeb u ka’anal máak tumen.

K’eexil ku tukulta’al u beeta’al, táan u yúuchul ikil tu náats’al 8 ti’ marzo, U K’iinil Ko’olel ti’ Yóok’ol Kaab, ts’o’oke’ tu beeta’al ti’al u ts’aatáanta’al u ch’éenel u loobilta’al yéetel u beeta’al k’aas ti’, tu tsikbaltaj Franco Blanco. 

Te’e k’iino’ob ku taala’, leti’ kéen tsikbalta’ak tu beel le k’eexilo’ob ku tukulta’al u beeta’al ti’ le a’almajt’aano’, ti’al u yila’al wa ku éejenta’al wa ma’.

 

En español: Iniciativa busca erradicar acoso laboral, principalmente contra mujeres

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan