de

del

Ch’úuy

Jujump’íitil u talamtal u yila’al le jats’uts jejeláasil ch’íich’a’
Foto: Eden Fontes

U jejeláasil le ch’úuya’ k’ajóolta’an ich káastelan t’aan beey águila elegante (Spizaetus ornatus) juntúul ch’íich’ sajbe’entsil yanik u ch’éejel tumen táan u k’askúunta’al tu’ux kaja’an, le beetik walkila’ ma’ séeba’an u jáan ila’alo’obi’, tu tsikbaltaj Juan Flores Valadez, máax jo’olbesik u jaats meyajil u ch’íich’ilo’ob noj kaajo’ob Cancún, táaka’an ti’ u meyajil Iniciativa para la Conservación de las Aves de América del Norte (NABCI yóok’lal bix u k’aaba’ ich inglés t’aan), ku yaal u beeta’al tumen Comisión Nacional para el Conocimiento y Uso de la Biodiversidad (Conabio).

Ch’íich’e’ kaláanta’an tumen u a’almajt’aanilo’ob México. Ku yila’al ti’ ka’anal k’áaxo’ob, tu’ux ku máan u xik’nal yéetel ku beetik u k’u’. Ts’o’oke’ ma’ táan u jach nuuktal ba’ale’ ma’ xan jach chichan u p’áatal, tumen ku p’isik ichil 60 tak 70 cms u chowakil yéetel ku aaltal kex 1.6 kilóos.

 

En español: Águila elegante, cada vez es más difícil avistar

 

Tu paache’ óol boox wa chóokolatée u boonil, ts’o’oke’ u xiik’e’ lelets’kij boox. Yaan xan “u me’ex” de boox yéetel u bak’pachil u kaale’ sak, beyxan u p’o’ote’ boox. Nuuktak u yíich’ak yéetel u koje’ chowak. 

Suuka’an u jaantik uláak’ mejen ch’íich’o’ob je’el bix úukumo’ob, beyxan ooch, ku’uk yéetel ch’o’ob. 

Yaan ku yila’al Veracruz, Chiapas; beyxan Calakmul, Kaanpech; Yucatán yéetel Quintana Roo.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan