de

del

U muuk’il ts’íib: Jk’u’ub XVII Premio Internacional de Poesía Waldemar Noh Tzec ti’ Sasil Sánchez Chan

Sasil Sánchez Chan recibe premio Internacional de Poesía del Mundo Maya Waldemar Noh Tzec
Foto: Gerardo Jaso

Mantats’ in tukultike’, noj ba’al u yúuchul ts’íib, ba’ale’ le ku jóok’ol tu k’ab juntúul ko’olele’, nojba’al ti’al u yawta’al tu táan yóok’ol kaabe’ ba’ax ku naak’, ba’ax ku péek yéetel ba’ax ku ki’ óoltik u puksi’ik’al, chéen ba’axe’ yéetel u muuk’il le t’aano’obo’.

Le beetike’ kin ki’ óoltik ko’olel yáax chíimpolta’ab te’el ja’abo’ob máano’obo’: Elisa Chavarrea (2021) yéetel Diana Mireya Tun (2022). Ka’aj káaj in ts’íibe’, ma’ tin na’ataj ba’ax le noj ba’al ku si’ibil teeno’, ba’ale’ walkila’ tu bin in na’atik u k’a’ananil tin kuxtal.


En español: Sasil Sánchez Chan recibe premio Internacional de Poesía del Mundo Maya Waldemar Noh Tzec


Ts’íibe’ óoli’ beey a jóok’sik junkóots u k’áanil a puksi’ik’al ti’al a k’axik ti’ uláak’ jump’éel; óoli’ je’ex a jit’ik tuukulo’ob tu táan u yich wa máax bíin u ts’o’oks jump’éel boon yéetel ba’ax ku taal tu poole’.

Leti’ u muuk’ t’aano’ob; le ku wóojol ti’ ktuukul; kin ts’íibóoltike’, ka béeyak u jáalk’abta’al k-óol tumeno’ob.

Kin ts’íibóoltik ka béeyak u xo’okol Lu’um (ts’íib chíimpolta’abij) tumen máaxo’ob t’anik maaya; beyxan u jeel ts’íibo’ob beeta’an tumen máaxo’ob páakt bej ti’al u béeytal in k’amik le je’ela’.

Kexi’ ka yanak u jeel máako’ob ka u kano’ob ts’íib ti’al xan u jets’ik u tuukulo’ob ti’ ts’íibo’ob e’esik ba’ax ku máan tu táan u yicho’ob yéetel tu puksi’ik’alo’ob te’el kuxtala’, tumen beyo’, tu paachil k’iine’, uláak’ icho’ob yéetel máako’obe’ yaan u yilko’ob ba’ax úuch yéetel ba’ax ku máan u k’iin walkil kuxa’ano’ona’.

Ku xo’okol in ts’íib ba’ale’ u jaajile’, chéen u xóoxot’aj in chiicho’ob yéetel in noolo’ob, in na’ yéetel in yuum, in kiik, in láak’tsilo’ob, in láak’o’ob beyxan in wéet kajalo’ob; ma’ tin juunali’, ya’abo’on lik’a’ano’on te’el noj xya’ache’a’, ya’abo’on mootschaja’ano’on weye’. In k’áat óolale’, ka’ t’a’anak maaya je’el tu’uxak ba’ale’ beyxan ka ts’íibta’ak.

Kexi’ wa le ba’ax ma’ tu na’ata’al tumen máaxo’ob ma’ táan u t’aniko’obe’, ka péeknak u yóolo’ob ti’al u mu’uk’ankúunsiko’ob -xanin t’aan ku mootschajal tu chi’ in ch’i’ibal. Ya’abach níib óolal yóok’lal láak’inaj ka beetike’ex tin tséel.


 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan