de

del

Foto: Gallery Nanfa

Ich káastelane’ u k’aaba’e’ rivulín de manglar, almirante de manglar wa rívulo matancero (Kryptolebias marmoratus) juntúul kay ku béeytal u kuxtal tu ja’il k’áak’náab beyxan le ma’ ch’óoch’o’, ts’o’okole’ tuláakalo’obe’ xiibil kayo’ob, wa hermafroditas, a’alab tumen José Adán Caballero Vázquez, jxak’al xook Unidad de Ciencia del Agua tu kaajil Cancún ti’ u kúuchil Centro de Investigación Científica de Yucatán (CICY).

Le chan ba’alche’a’, méek’a’an tumen u baatsil rivulines, tu ordenial ciprinodontiformes. Táakbesa’an ichil Lista Roja beeta’an tumen Unión Internacional para la Conservación de la Naturaleza (UICN) beey ma’ jach saj’ebentsil yanik u ch’éejeli’. Ya’ab tu’ux k’i’itpaja’an, tumen ku yantal tu chakte’ilo’ob América del Norte, América Central yéetel América del Sur, ya’ab u yila’al Estados Unidos tak Brasil, beyxan Antillas yéeteel u ja’ilo’ob Caribe.


En español: Rivulín de manglar, un pez hermafrodita


Caballero Vázquez tu ya’alaje’ chowak u wíinkilal, beyxan túuts’ wóolis, táax u pool yéetel ku yu’ubik ba’alo’ob tu pool. Caballero Vázquez tu ya’alaje’ chowak u wíinkilal, beyxan túuts’ wóolis, táax u pool yéetel ku yu’ubik ba’alo’ob tu pool. Yaan jun boox ch’aaj bak’pachta’an tumen k’an wóolis tu tséel u xiik’il (pedúnculo) u nej (caudal).

Mejentak u koj, ma’ jach mu’uk’antaki’ yéetel u ye’ele’ ku p’isik kex 1.6 milimeetróos u wóolisil. Ku tukulta’ale’ hermafroditas. U xch’uupulile’ míin ma’atech u yantal. Chéen kex u 5 por siientoil  ku síijil beey xibil kay.


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan