Ku yila’al tu beelilo’ob ja’. Kaja’an tu k’áaxil Área de Protección de Flora y Fauna Laguna de Términos, tu lu’umil Kaanpech. U sientifikoil k’aaba’ le ch’íich’a’ Butorides Virescen, juntúul chichan bok, ich káastelan t’aane’ garcita verde. Suuka’an u máan tu juunal, tu’ux piim kuxa’anil che’ob, ba’ale’ wa ku máan tu’ux jéechkabe’ ku yila’al chi’ichnak, tumen mantats’ u péeksik u nejo’ob, ts’o’oke’ ku péeksik xan tak u p’o’ot.
Juntúul ch’íich’ k’as chichan, tumen kéen nojochchajake’ chéen ku p’isik tak 44 cms u chowakil. “Tu kaale’ chíika’an beey juwuuts u k’u’uk’mel ku jéets’el tu wíinkilal”, ku ya’alik Jacqueline May Díaz, máax beetik u k’a’aytajilo’ob Desarrollo y Medio Ambiente.
En español: La solitaria garcita verde
Le ts’o’ok u nojochtalo’obe’ yaan u leelem p’o’ot boox ya’ax; ka’alikil tu paache’ k’as boox yéetel samal boox, ba’ale’ ku leelem u ya’axil wa u ch’oojol.
U xch’upil ch’íich’e’, kéen nojochchajake’, maas mejentak ti’ u xiibil yéetel u k’u’uk’mele’ ma’atech u jach léembal.
“U ya’abil tu táankelemile’, ma’ jach leelem u boonil u pool, u kaal yéetel kaabale’ k’as boxchak yéetel sak, yéetel u xiik’e’ k’aank’a”.
Xbiologáa Estela Díaz Montes de Oca tu tsolaj ch’íich’e’ kaja’an jáal ja’, wa tu’ux jach eets’el ja’, tu’ux ku ch’úuktik u yo’och. “Ku jaantik mejen kay, muuch wa u yik’elo’ob ja’”. Yaan k’iine’ ku puliko’ob wa ba’ax te’el ja’o’ ti’al beyo’ u béeytal u chukiko’ob kay ku ts’áakubáaj u jaanto’ob, tumen maas ma’ talam beyo’”. Suuka’an u máan chuuk de k’iin.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan