Kex ma’ jach k’ajóolt’aane’, kay ku k’aaba’tik carpa europea (Cyprinus Carpio) juntúul ba’alche’ ku yila’al ti’ ja’ob tu’ux oksa’an tu péetlu’umil Yucatán, je’el bix estankes yéetel tu yookbal áaktúuno’ob ku k’a’abéetkunsa’al ti’al u tséenta’al kayo’ob, beey tu ya’alaj José Adán Caballero Vázquez, u jaxk’al xookil Unidad de Ciencia del Agua, ti’ u kaajil Cancún, ti’ u kúuchil Centro de Investigación Científica de Yucatán (CICY).
Tu ya’alaj kaye’, méek’a’an tumen u baatsil Cyprinidae. Mu’uk’an u wíinkilal yéetel k’as nuup’ul tu tséelikilo’ob. Ku p’isik tak jump’éel metro y medio yéetel je’el u aaltal tak 40 kilos. Le kaya’ je’el u kuxtal tak 38 ja’abo’ob.
En español: La carpa europea, introducida a la península de Yucatán
Beyxan, tu ya’alaje’ u paache’ óol ya’ax, yéetel u jobnele’ samal k’aank’an, piixil yéetel piimpim eskamáas. Ts’o’okole’ yaan xan ku tséenta’al ti’al u jats’utskíinsa’al kúuchilo’ob, xantocrómicas, ku beeta’al China k’aaba’inta’an lĭ yú, yéetel k’i’itbesa’an Japón beey koi kay; jach jats’uts u boonilo’ob yéetel yaan xan ti’ jayp’éel u jéechkab ts’ono’otilo’ob Quintana Roo yéetel Yucatán.
Uláak’ ba’al tu ya’alaje’, ku béeytal u ye’el kex ichil 100 mil tak 300 u je’ob por kilogramóo. K’ujsa’ab tu noj lu’umil México tu ja’abil 1872.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan