Junmúuch’ ajxaak’al máako’ob ti’ u noj najil xook Universidad de Ginebra (Unige) tu kaxtaj jump’éel chan organismo unicelular ku béeytal u formartik estructuras jach óoli’ je’ex embriones, le beetike’ úuchben k’áatchi’ a’alik wa yáax yanchaj je’ wa kaax (wa ichil sientifikoil tuukule’ wa yanchaj embriones ma’ili’ yantal pluricelular ba’alche’ob) míin ku yutstal u núukpajal tu favor le yáaxo’.
U múuchil máak Unige tu xak’altaj chromosphera perkinsii, jump’éel unicelular organismo kaxta’ab tu taamil le tu’ux yaan ja’ ti lu’umil Hawái tu ja’abil 2017, ts’o’oke’ ti’anili’ Yóok’ol Kaab desde walkil maanal mil miyoonesil ja’abo’ob, maas jach táaj antes u yantal yáax ba’alche’ob, tumen láayli’ pluricelulares.
En español: ¿Fue antes el huevo o la gallina? Un estudio científico suizo ofrece una probable respuesta
Ajxak’al máako’obe’ tu yilo’ob ken yanak ti’ le célulao’ ba’ax k’ajóolta’an beey chromosphera perkinsii, ts’o’oke’ ken k’uchuk tu jach nojochile’, ku ja’atskubáaj ba’ale’ láayli’ u p’áatal beyka’aj u nojochilo’, yéetel ku beetik multicelular múuch’o’ob óoli’ jach je’ex le bix u yantal desarrollo embrionario ich ba’alche’ob, tsola’ab tu k’a’aytajil ts’íib Unige.
Múuch’o’obe’ ku p’áatalo’ob kex ichil jun jaats, ti’ u yóoxjaatsil kuxtal le organismo je’elo’, yéetel ku ye’esik kex ka’ap’éel jejeláas células, jump’éel ba’al jach jak’be’en; u yila’al tumen ajxak’al xooko’ob.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan