Juntúul ba’alche’ u jets’maj u moots tu lu’umil Vietnam, u k’aaba’e’ langur de Cat Ba, ts’o’ok u kanik kuxtal yóok’olal jayp’éel k’a’anan genes ku ts’áak u páajtalil u kuxtal tu’ux jumpáay yanik, je’el bix u yuk’ik ch’óoch’ ja’.
Jump’éel xaak’al beeta’ab tumen Centro Alemán de Primates (DPZ, yóok’olal bix u k’aaba’ ich alemán t’aan), u mola’ayil Instituto Leibniz de Investigación de Primates de Gotinga yéetel Zoológico de Leipzig ku ye’esik bix ts’o’ok u jach kanik kuxtal je’el tu’ux ka yanake’, kex tumen mix maanal cien yaani’.
En español: Este primate de Vietnam sobrevive gracias a su capacidad de beber agua salada
Ikil táan u jach p’íitchajal le jaytúul yano’obo’, u genéticail ba’alche’e tu bin u yóotsilchajal, chéen ichil u yéet ba’alche’il ku ya’abkunskubáaj yéetel míin maas séeba’an u k’oja’antal.
Ba’ale’, u xak’alta’al ba’al tu yóok’lale’ ku ye’esik u jejeláasil u genéticaile’ p’aatal je’exili’ tu’ux k’a’anan u yantal. Lela’ ku cha’ak u kanik u kuxtal u languresil Cat Ba (Trachypithecus poliocephalus) kex yaan jejeláas k’eexilo’ob te’el yóok’ol kaabo’.
“U béeytal u kanik kuxtal tu’ux yane’, ku beetik u jach pakta’al beey mina’an u jeel je’ex leti’o’. U béeytal u yuk’ik ch’óoch’ ja’e’, jump’éel noj e’esajil”, tu ya’alaj Liye Zhang, u genetistail DPZ yéetel máax jo’olbes xaak’al.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan