de

del

Foto: Ap

U k’iimbesa’al u yutsil yéetel ba’axo’ob ku taal tu pach migracióne’ leti’ u chuunil te’el u k’iinil Día Internacional del Migrante, u jaatsil kaaj tu’ux oka’an juntúul ichil lalaj 30 máak ti’ yóok’ol k’aab, je’el bix a’alanil tumen internacional múuch’kabil ku meyaj ti’al u yutsil políticas ku kaxtik ka úuchuk tsoola’abil, tu beel yéetel xma’ sajbe’entsilil.

Le noj k’iina’, k’a’ajsab jo’okjeak miércoles, yéetel jets’a’ab tumen Asamblea General de Naciones Unidas tu ja’abil 2000 ti’al u chíikbesa’al talamilo’ob yéetel jela’an ba’alo’ob ku yantal u máansik táanxel kaajil máako’ob, tumen yaan jejeláas ba’alo’ob ku chíikpajal je’el bix beyka’aj náajal taak’in yéetel geopolítica tak ba’alo’ob je’el bix u k’éexel tak u máan k’iin yóok’olal cambio climático.


En español: Una de cada treinta personas son migrantes y celebran el día que conmemora sus derechos


Lela’ jayp’éel xookolo’ob yéetel datos k’a’anan yóok’olal táanxel kaajil máako’ob, jch’a’ab ti’ u tsoolil meyaj 2024 ti’ u mola’ayil Organización Internacional para las Migraciones (OIM):

– U 3,6 % ti’ u kaajil yóok’ol kaabe’ kuxa’an ti’ jump’éel noj lu’um yaanal ti’le tu’ux síijo’. Lelo’ u k’áat u ya’alej kex 281 miyoonesil máak. Ti’ lelo’obo’ 135 miyoonese’ ko’olel, yéetel 146 miyoonesile’ xiib.

– Le beyka’aj je’elo’ ts’o’ok u ya’abtal 84 % ti’ le ts’ook treinta ja’abo’ob.

– 10,1 % ti’ le táanxel kaajilo’obo’ paalal, lelo’ kex 28 miyoonesil.

– Kex 8 mil 500 táanxel kajil máake’ jkíim wa jsa’at tu ja’abil 2023 ka’alikil táan u kaxtik u bino’ob tak uláak’ táanxel lu’um. 

– Ichil ts’ook datos ojéelta’ane’, kex 117.1 miyoonesil máak ku máansik desplazamiento forzoso, yéetel ti’ le je’elo’obo’ 35.3 miyoonese’ refugiados, beyxan 5.4 miyoonese’ u k’áatmajo’ob asilo; 5.2 miyoonese’ luk’a’an tu lu’umil yéetel unaj u kaláanta’alo’ob (u ya’abile’ venezolanos); yéetel 71.2 miyoonese’, desplazartano’ob láayli’ ichil u lu’umilo’obe’.

– India, México, China, Filipinas yéetel Egipto leti’e’ lu’umo’ob tu’ux maas jach k’ama’ab remesas, tu’ux jach chíikpaj India yóok’ol u maasilo’obe’ tumen leti’e’ yáax lu’um tu k’amaj maanal 100 mil miyoonesil dólares lalaj ja’ab.

– U bejil táanxel lu’umil máak yaan México tak Estados Unidose’ leti’e’ maas nojoch yaan yóok’ol kaab, tumen yaan kex 11 miyoonesil máak, ts’o’oke’ tak walkila’ tu paache’ ti’ yaan le ts’a’aban Siria tak Turquía. 


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan