de

del

Léets’ soots’, ku máan u pak’ u ta’anil lool ti’ xya’ache’ yéetel kij

Murciélago lengüetón, polinizador de las ceibas y el henequén
Foto: David Paterson

U k’aaba’ le jejeláasil soots’a’ ich káastelan t’aane’ murciélago lengüetón; u cientifikoil k’aaba’e’ Glossophaga mutica, ts’o’okole’ leti’ ku máan u pak’bes ya’ab ti’ le ba’ax síijsik xíiwo’ob yéetel che’ob te’el baantaa’, je’el bix kij, tumen ka’ach tu k’iinilo’ob coloniae’, kije’ jach k’a’anan ti’al náajal taak’in tu Petenil Yucatán. Le beetik k’a’anan, tumen ti’al u k’iinilo’ob ke’ele’ ku máan u pak’ u ta’anil lool te’el xya’axche’obo’.

“Te’el k’iino’oba’ ma’ jach ya’ab ba’al yaan yóok’olal le ke’elo’, ya’abach che’obe’ ma’ tu yicháankil, mix tu ts’áak nike’, le beetik janale’ jach p’el, ba’ale’ k’a’anan ba’alche’ tumen walkila’ táan u p’atik u ta’anil lool te’el xya’ache’obo’”, tu ya’alaj jbiologóo Juan Cruzado Cortés.

Beyxan, te’el k’iino’oba’ u tso’otsel soots’e’ ku k’aank’antal, ba’ale’ suuka’ane’ maas chan koob wa samal boox. Le je’elo’ ku yúuchul tumen ku bonkubáajo’ob yéetel u k’aab ke xya’ache’o’.


En español: Murciélago lengüetón, polinizador de las ceibas y el henequén


Suuka’ane’ ichil jump’éel ja’abe’ chéen juntúul u mejenil yaan kex 20 ja’abo’ob u kuxtalo’ob. “K’a’anantako’ob yóok’olal beyka’aj uts ba’alo’ob ku taasiko’ob, je’el bix u ts’áako’ob u p’iis multun ba’alche’ob, ku jayiko’ob i’inajo’ob, ichil uláak’ ba’alo’ob”, tu ya’alaj.

Ku p’isik ichil 4.9 tak 6.4 cms u chowakil yéetel u aalile’ kex ichil 9 yéetel 10.5 kilos.

Úuchik u yantal u pak’be’en k’oja’anil Covid-19e’ ya’abach máake’ káaj u kíinsik soots’ óoli’ tuláakal tu’ux ti’ yóok’ol kaab.


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan