de

del

Muuch, juntúul ba’alche’ ma’ táan u náachtal ti’ ja

El sapo costero, ''alta fidelidad'' por los sitios reproductivos
Foto: Jean-Lou Justine

Le chan ba’alche’a’ ku náachtal ikil u máan u kaxt u yo’och, ba’ale’ ti’al yáax k’iine’, ku kaxtik tu’ux yaan ja’ mantats’, ti’al u béeytal u ts’áak u mejenil. U científico k’aaba’e’ Incilius valliceps, ts’o’oke’ ka’aj tu k’áaxil Área de Protección de Flora y Fauna “Laguna de Términos”.

U ch’i’ibal muuche’, América del Norte, México yéetel América Central, ts’o’oke’ ku k’uchul tak Costa Rica. Ich káastelan t’aane’ k’ajóolta’an beey sapo común wa sapo del golfo. Méek’a’an tumen géneroil Incilius.


En español: El sapo costero, ''alta fidelidad'' por los sitios reproductivos


“Mu’uk’a’an u wíinkilal, óol túuts’, yéetel u k’abe’ kóom. U yooko’obe’ mu’uk’antak yéetel u yoot’ele’ i’ixkil, ts’o’oke’ pixa’an tumen tubérculos”, tu ya’alaj máax beetik u k’a’aytajilo’ob u múuch’kabil Desarrollo y Medio Ambiente, A.C., Jacqueline May Díaz.

Leti’e’ tu tsolaj muucho’ob beya’, ku p’isiko’ob desde tu ni’ tak tu jool u yiito’obe’, ichil 7 tak 8 centímetros, ts’o’oke’ jejeláas u boonilo’ob, ba’ale’ le maas suuk u yila’alo’, de koob, samal boox wa chakpose’en yéetel wíiwits’ boox. Yaan jump’éel t’o’ol tu paach yéetel wíiwits’ boon tu yook.

Juan Gabriel Martínez Martínez, máax jo’olbesik u múuch’kabil Guardianes de la Naturaleza tu ya’alaj muuche’ kaja’an tu jáal ja’ilo’ob Golfo de México. Jela’an u yila’al tu’ux mina’an wa náach ti’ ja’.

Yaan ya’abach máako’ob tukultik k’aastako’ob wa sajakti’ob, le beetik yaan ku kíinsa’al tumen.


 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan