de

del

Maanal 72 mil máak jkíim yéetel jsa’at ti’ bejo’ob ti’al u jóok’ol máak tu kaajal: ONU

Se documentaron más de 72 mil muertes y desapariciones en rutas migratorias: ONU
Foto: Ap

Maanal 72 mil kimeno’ob yéetel wíinik saatal documentarta’ab ti’ jejeláas bejo’ob tu’ux ku máan táanxel kajil máako’ob -rutas migratorias- ichil tuláakal yóok’ol kaab ti’ le ts’ook lajun ja’abo’ob, u ya’abile’ ti’ noj lu’umo’ob máansik talamil yóok’olal crisis, beey jts’a’ab k’ajóoltbil le martes máanika’ tumen u mola’ayil Organización de las Naciones Unidas.

Ts’o’okole’ le ja’ab máaniko’, xoka’ab xan u ya’abil táanxel kajil máak jkíim tak te’el k’iina’, tumen yanchaj kex 8 mil 938 u túul kimeno’ob yanchaj tu bejil táanxel kajil máak, beey a’alab tumen Organización Internacional para las Migraciones (OIM).


En español: Se documentaron más de 72 mil muertes y desapariciones en rutas migratorias: ONU


Ti’ jump’éel túumben tsoolmeyaje’, ONU tu jets’aje’ óoli’ óox jaats ti’ kan jaats tuláakal kíimil yéetel saatalil yanchaj ichil táanxel kajil máako’ob ojéelta’ab yanchaj desde 2014e’, j-úuch ka’alikil wíiniko’ob táan ka’ach u púuts’ulo’ob ti’ sajbe’entsil, ba’atel, loobilaj yéetel uláak’ talamo’ob.

OIMe’ tu ya’alaj u meyajil Proyecto Migrantes Desaparecidos “tu xokaj yanchaj maanal 72 mil u túul máak kíim yéetel sa’at ti’ bejo’ob tu’ux ku máan migración ichil tuláakal yóok’ol kaab desde u ja’abil 2014”.

Le beetik káaj u ya’alale’, maanal 52 mil máako’ob jkíim úuchik u ts’áajubáaj k’uchul ti’ je’el máakalmáak ti’ le 40 noj lu’umo’ob tu’ux jets’a’an tumen ONU je’el ba’axak nu’ukbesajil ti’al u ts’aatáanta’al talamo’ob wa ti’al u ts’a’abal áantaj ti’ kaaj.

Ts’o’okole’ juntúul ichil lalaj kantúul táanxel kajil máak jkíime’, ti’ u taal ka’ach ti’ lu’umo’ob tu’ux ku jach máansa’al talamo’ob, je’el bix le xoka’ab jkíim ichil afganistanilo’ob, rohingaysil, sirioil a’alab jkíim ti’ u bejilo’ob táanxel kaajil máak.

Bej maas jach táaj sajbe’entsile’, leti’e’ Mediterráneo central, tumen te’elo’ jsa’at kex 25 mil ich k’áak’náab ti’ le ts’ook lajun ja’abo’ob, je’el bix a’alab tumen OIM.

Maanal 12 mil wíinik jkíime’, úuch tu jo’oloj luk’uk máak Libia yéetel uláak’ ya’abach máak jsa’at úuchik u ts’áakubáaj u k’at u desiertoil Sahara, a’alab te’el tsool meyajo’.

Beyxan, maanal 5 mil máak jkíim ti’ le ts’ook lajun ja’abo’obo’, úuchik u yóotiko’ob jóok’ol Afganistán, ya’abach ti’ leti’obe’ tu jo’oloj u ch’a’ajolt u muuk’o’ob talibanilo’ob tu ja’abil 2021. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan