K'iintsil
Miguel Améndola
20/06/2025 | Tulum, Quintana Roo
U ch’oil yucatanil che’ob (Otonyctomys hatti) juntúul jela’an ch’o’, talam u yojéelta’al u registrosil, le beetik uts wa ka béeyak u beeta’al meyajo’ob ti’al u k’ajóolta’al uláak’ ba’alo’ob tu yóok’olal, tu ya’alaj Pablo Jesús Ramírez Barajas, jka’ansaj yéetel u jxaak’alil Instituto Tecnológico de la Zona Maya.
Tu ya’alaje’ ich káastalen t’aane’ ku k’aaba’tik rata arborícola, rata arborícola de orejas grandes de Yucatán, rata arborícola yucateca, rata vespertina yucateca, ratón yucateco, vesper mouse ich inglés yéetel ch’o’ ich maayáa.
Suuk u yantal tu Petenil Yucatán, tu’ux táaka’an Kaampech, Yucatán yéetel Quintana Roo, ba’ale’ beyxan u xamanil Guatemala yéetel Belice.
Juntúul ch’o’ méek’a’an tumen Cricetidae baatsil, ts’o’oke’ chéen leti’ táaka’an ichil u géneroil monotípico Otonyctomys. Ma’ seen nojochi’ kex ichil 16 yéetel 23 centímentros u chowakil (u wíinkilal yéetel u nej), kóom u ni’, yéetel chichan u xikin, ts’o’oke’ yaan k’iine’ ma’ tu jáan ila’al wa leti’ tumen yaan uláak’o’ob óoli’ je’ex leti’ob ku yantalo’ob tu’ux yano’ob leti’obo’.
Jxak’al xooke’ tu ya’alaj Otonyctomys hatti chíika’an leti’ yóok’olal u chakpose’en boonil, ts’o’oke’ u paache’ maas chan boox; maas ku leem ti’ Nyctomys sumichrasti (óoli’ je’ex leti’); tu tséel u me’exe’ k’as boox, beyxan tu bak’pachil u yich; tu ka’analil u k’ab yéetel u tseeme’ k’as sakpose’en wa beige.
Tu neje’ yaan u mejen tso’ots ku bin u chowaktal desde u baseil tak tu puntail, le beetike’ maas ku yila’al beey junwóol tso’ots.
Suuka’an u péek de áak’ab, yéetel jach sublak, le beetik ku tukulta’ale’ mix ku kaxtik u ta’akikubáaj. Ku jaantik i’inajo’ob, u yich che’ob wa yaan u chan bak’el.